Tänan Teid pöördumise eest! Mõistan Teie muresid ja selgitan Välisministeeriumi kokkuhoiusammude eesmärke, tagamaid ja mõju.
Eestit ähvardab võlaspiraal, millest väljatulemine on hädavajalik, et kindlustada meie majandus ja julgeolek. Riigi rahanduse kordategemine eeldab raskeid otsuseid, mida valitsus järgmise aasta riigieelarvet kavandades ka langetas, seda nii tulude suurendamise kui kulude kokkuhoidmise vallas. Kinnitan, et need otsused ei ole kerged ning et peame Eesti rahalise jätkusuutlikkuse nimel veel edaspidigi kindlameelselt tegutsema.
Järgmise aasta eelarvet koostades oli ka Välisministeerium sunnitud tegema kokkuhoiuotsuseid, mida raskendasid lisaks eelarvekärpele ka viimastel aastatel oluliselt suurenenud ja ka edaspidi kasvavad püsikulud, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud, mille kate tuleb leida ministeeriumi muude kulutuste arvelt.
Samas on selge, et Eesti välispoliitika on meie omariikluse üks olulisemaid garantiisid. Peame olema mõjusad nii julgeoleku tagamises, majandussuhete edendamises kui kodanike huvide kaitsmises ning see eeldab aktiivset diplomaatiat.
Maailmas toimuvat vaadates on selge, et välispoliitika professionaalsuse ja tõsiseltvõetavuse arvelt me kompromisse teha ei saa; selleks vajame nii hästimotiveeritud diplomaate kui nende tööks hädavajalikke töövahendeid sideseadmetest väärikate esinduspindadeni.
Võimalike kärpekohtade leidmiseks analüüsisime põhjalikult kõiki ministeeriumi üksusi ja töösuundi. Kokkuhoiu kavandamisel lähtusime põhimõttest, et peame suutma oma põhiülesandeid edukalt täita. Pidades silmas saatkondade tähtsust riikidevahelistele suhetele, välistasime veendunult meie saatkondade sulgemise ja diplomaatilisest aktiivsusest loobumise, eelistades töö ümberkorraldamist viisil, mis kahjustaks meie pikaajalisi huve kõige vähem. See tähendas raskeid otsuseid; muu hulgas pidime koondama 45 ametikohta ja sulgema USAs asuvad peakonsulaadid. Kuigi kõik need otsused on erakordselt valusad, on need meie diplomaatia jätkusuutlikkuseks vajalikud.
Jagan täielikult teie seisukohta, et kultuuri- ja ärisuhted USAga ning USAs elavate eestlaste kaasamine on meile riiklikult olulised. Mingil juhul ei tohi pisendada ka konsulaarvaldkonna tähtsust, seda eriti oma kodanikele osutatavate teenuste vallas.
Kinnitan, et Eesti jätkab USA suunal nii aktiivset kultuuri- ja majandusdiplomaatiat kui konsulaartegevust. Selleks tugevdame oma saatkonda USAs lisadiplomaatidega. Konsulaarteenuse osutamiseks New Yorgis jäävad alles praegused ja vastavalt kohandatud ruumid, mis asuvad samal pinnal meie alalise esindusega ÜRO juures.
Valdavas enamuses USA tõmbekeskustest toimub Eesti huvide esindamine ka praegu meie diplomaatide lühiajaliste lähetuste ja muu paindliku esindustegevuse kaudu. Seda kindlasti ka jätkame, kindlustades meie USAs töötavatele diplomaatidele piisavad esindus- ja lähetuskulud.
Ühtlasi tugevdame Eesti aukonsulite võrgustikku. Aukonsulid katavad ka praegu suuremat osa USA piirkondadest, kui me elukutseliste diplomaatidega teha suudaksime. Meie aukonsulid on oma kogukondades lugupeetud ja mõjukad isikud, kes on aidanud ja aitavad ka tulevikus Eestil saavutada nii majandusdiplomaatilisi kui muid eesmärke. Nende tegevust plaanime edaspidi paremini võimestada nii Tallinnast kui meie saatkonnast USAs, samuti laiendada aukonsulite võrgustikku, et katta ka need olulised tõmbekeskused, kus Eestil praegu esindatust ei ole.
Eesti rahvusvaheliste majandushuvide edendamine eeldab strateegilist vaadet ja jõulist tegutsemist, seda nii USA suunal, kuid ka laiemalt – globaalselt. Majandusdiplomaatial ja välisministeeriumil seda vedava asutusena on Eesti majandusele uue kasvuhoo andmisel oluline roll. Sel aastal moodustasime välisministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel valitsuskomisjoni, mille eesmärk on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine, tuues ühte pilti meie teadus- ja majanduspotentsiaali, ekspordi edendamise ning välisinvesteeringute ja turismi hoogustamise. Ka USA suunas tegutseme edaspidi senisest paremini koordineeritult ja pikema vaatega, nii era- kui avalikku kompetentsi kaasavalt.
Nõustun teiega, et suurel määral sõltub Eesti edu meie välisriikides elavatest kaaskodanikest, kelle toetamine on mulle isiklikult ja kogu välisministeeriumile erakordselt oluline. Oleme üleilmse eestluse toetamist viimasel ajal oluliselt tugevdanud ning kaasaajastanud, leidnud võimalusi ka noorte paremaks kaasamiseks ning sellega kindlasti ka jätkame, nii USAs kui mujal maailmas. 2024. aastal kasvatame vahendeid, millega toetame väliskogukondade korraldatud üritusi eesti keele ja meele hoidmiseks. Senisest sisukamana jätkuvad nii noortele suunatud praktikastipendiumite programm, suvine noortevahetus “Tagasi juurte juurde” kui lastelaagrid. Meie toetus keeleõppele saab samuti hoogu juurde – kui tänavu toetasime USAs tegutsevate eesti keele õpetajate konverentsi Chicagos, siis tulevast aastast taastame eesti keele õpetajate suvekooli Eestis parimate siinsete spetsialistide osavõtul. Kõike selleks, et üleilmsete eestlaste side kodumaaga kinnistuks ja kasvaks.
Eesti välispoliitika, sealhulgas diplomaatiline tegevus USAs, kindlustab meie riigi ja rahva kestmist järjepidevana nii nüüd kui igavesti. Meie diplomaatia on kindlameelne, professionaalne ja julge, me esindame Eestit väärikalt ning NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigile kohaselt, langetades vajadusel ka raskeid otsuseid ja kandes nõnda nii Jaan Poska, Ernst Jaaksoni kui Lennart Meri pärandit.
Piiramatute ressursside tingimustes laiendaksime me Eesti välisesinduste võrku kõikjale maailmas – nii neisse pealinnadesse, kus meil täna saatkonda pole, kui ka USAs, kus on olulisi tõmbekeskusi rohkelt. Ressursid on aga piiratud ja nende kasutamiseks tuleb teha valikuid, kuna otsustamatus viib vaikse hääbumiseni. Seda me endale lubada ei saa.
Kuigi paljud organisatsioonid on väljendanud meelepaha välisministeeriumi otsuse suhtes sulgeda New Yorgi ja San Francisco peakonsulaadid, liigub ministeerium plaaniga edasi, tuues põhjenduseks kärpevajaduse.
“Välisministeerium on langetanud need 1,2 miljoni eurose kärpega seotud otsused pika kaalumise tagajärjel. See puudutab nii koondamist kui ka teenuste vähendamist.
Meil oli valikus, kas sulgeda mõni suursaatkond või vaadata üle konsulaatide töö. Otsustasime, et New Yorgi ja San Francisco konsulaadid pannakse kinni, aga konsulaarteenuste kättesaadavus ei muutu halvemaks,” kaitses Tsahkna oma otsust konsulaadid sulgeda intervjuus ERR-ile 26. oktoobril.
Ministeeriumi maine kahanemist konsulaatide sulgemise foonil Tsahkna ei usu. “Välisministeeriumi maine on see, et peame tagama Eesti julgeoleku välispolii-tilisel tasemel, ja selleks, et suudaksime kärpe tingimus-tes seda teha, tuleb langetada ka ebapopulaarseid uudi-seid,” sõnas ta.
Kommenteerides uudiseid, et Eesti maksab ÜRO suursaadiku residentsi üüriks New Yorgis 30 000 eurot kuus (vt artikkkel 12. lk – toim), ütles Tsahkna, et need esindusruumid on valitud mõnda aega tagasi välja ja need hinnad, mida maks-takse, on pigem New Yorgi kohta keskmised või alla-poole keskmist.
“Varem polnud meil New Yorgis esindusruume, kus korraldada üritusi. Seda funktsiooni täites ei tohi me standardeid alla lasta. Ka peakonsulite lähetamise kulud ja nende korterikulud on olnud samas suurusjärgus kui ÜRO suursaadiku korte-ril,” ütles minister.
Viimati saatis meediale pöördumise Balti-Ameerika Kaubanduskoja (BACC) kaasasutaja ja juhatuse liige John Kissane. “Meil on siiras mure seoses hiljutise Eesti otsusega sulgeda peakonsu-laat New Yorgis. Alates BACC-i asutamisest 2016. aastal on konsulaat meie tegevuse koordineerimisel mänginud üliolulist rolli ja aidanud Balti riikidel edendada tugevaid majandus- ja ärisuhteid USA-ga. Eesti peakonsulaadi sulgemine takistaks kahtlemata meie võimet juhtida tähelepanu Eestis pakutavatele majanduslikele võimalustele,” kirjutas Kissane. Tema hinnangul peaks Eesti otsuse ümber vaatama.
Toetust peakonsulaatidele on tulnud ka California väliseesti organisatsioonidelt ja esindajatelt. “Eestil on karjääridiplomaatiline esindus 24 Euroopa riigis. USA-s, mis katab ligikaudu sama geograafilise piirkonna, on tal kolm karjääridiplomaa-tilist esindust ja ta teeb ette-paneku vähendada nende arvu ühele, lisades samal ajal ülejäänud eelpostile kaks ini-mest,” kritiseeris ministee-riumi sammu Eesti aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman, kes on töötanud sellel ameti-kohal 37 aastat.
“USA-s on väljaspool Euroopat üks suurimaid diasporaapopulatsioone, 30 000 Eesti päritolu inimesest, keda tuleks julgustada 25 000 Eesti passi hankima. Nende hulgas on väga palju lapsi, kes tagaksid meie tulevase vabaduse. Eesti ja meie kultuuri tulevik on meie kodanike, meie diasporaa ja eriti meie laste kätes üle kogu maailma. Eesti mõtleb suurelt, isegi kui me oleme väikesed. Võitleme kõvasti enda ja oma sõprade eest. Kuid ellujäämiseks vajame kogu abi, mida saame,” kirjutas Los Ange-lese eestlaste nimel kohalik filmitegija Juri Koll avalikus kirjas meediale.
VES/ERR
