Tänavu tähistame 150 aastat helilooja, klaveri- ja orelikunstnik Rudolf Tobiase sünnist ja 105 aastat ta surmast.
2. septembril 2023 ilmus Õhtulehes Sirje Presnali artikkel “Suurvaimu saatus,” mis vaatas tagasi Rudolf Tobiase raskele elule. Artikkel oli informatiivne mitmes mõttes: “Geeniuse traagiline saatus: Rudolf Tobias õppis Peterburis, prassis Pariisis ja suri vaid 45-aastasena Berliinis” Link.
Lugeja sai teada, et Rudolf Tobias (29. mail a. 1873 – 29. oktoobril a. 1918) sündis Hiiumaal Käina vallas. Peres oli kolmteist last, neljast poisist jäi ellu vaid Rudolf. Kui Rudolf oli kuueaastane, ostis isa klaveri, millel Rudolf näitas juba üheksa-aastaselt oma meisterlikkust, kirjutades kahehäälse loo klaveri saatel, ja veel kaksteist lühikest prelüüdi klaverile või orelile.
Elu oli alati rahaliselt kitsas Tobiase suurel perekonnal, isa töötas köstriametnikuna. Rudolf sai koha Haapsalu kreiskoolis ja pühapäeviti mängis ta orelit Haapsalu kirikus. Tema oreli- ja klaverimäng ning helilooming olid nii silmatorkavad, et Miina Härma soovitas Rudolfil minna Peterburi konservatooriumisse oma andeid arendama. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti Rudolf Peterburi Eesti Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Kuigi tal oli prestiiž, oli Rudolfi sissetulek väike ja teda kasutati ära. Tal oli alati rahaliselt kitsas, mistõttu ta mõnikord pidi käima supiköögis söömas. Peterburis ta tervis läks nii kehvaks, et ta vajas haiglaravi. Ta läks koju tervist taastama, ja kui paranes, läks tagasi Peterburi.
Rudolfi nimi hakkas tõusma, ja ta otsustas minna Euroopasse õnne otsima. 1908. aastal läks ta Pariisi, seejärel Saksamaale, aasta lõpus oli Leipzigis. Kuigi Rudolfi karjäär ja pereelu hakkasid paremini minema, algas Esimene maailmasõda ja ta määrati tööle tagalakontorisse. Külmad ruumid, stress ja kehv toit jällegi nõrgendasid tema immuunsust. Aastal 1918 muutus Tobiase tervis väga kehvaks ja ta suri kopsupõletikku 29. oktoobril Berliinis.
Sirje Presnali Õhtulehe artikkel oli huvitav ja informatiivne. Kuid selle lugejale jäi üks oluline asi puudu. Lugeja oleks soovinud teada, millal ja kus kirjutas Rudolf eestlaste armastatud hümni “Eks teie tea”? Miks jäi see kaunis, vaimne Tobiase pala nimetamata selles artiklis?
Kuna seda laulu ei mainitud Sirje Presnali pikas loos, soovis lugeja leida rohkem informatsiooni ”Eks teie tea” ilmumisest. Oli vaja uurida teisi tuntud informatsiooniallikaid, kuid ka need ei sisaldanud midagi sellest tähtsast Tobiase hümnist; Wikipedia inglise keeles Link, eesti keeles Link, Toronto Eesti Elu a. 2023 artiklid: 5. mail “Leiti Rudolf Tobiase tuntud oratooriumi eestikeelne libreto” Link (kultuur.err.ee) ja 9. juunil, “Rudolf Tobias 150”, Link.
Kas informatsioon “Eks teie tea” kohta on tsenseeritud? Mida toob esile Google’i otsing?
Rudolph Tobiase ”Eks teie tea” laulu sõnad on: “Eks Teie tea, et teie Jumala tempel olete, … Ja et Jumala vaim teie sees elab!” Tobiase laulu sõnad: “Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?” – 1 Korintlased 3.16. Ja veel samas vaimus, “… Jumala riik on seespidi teie sees” – Luukas 17.21, (Eesti Piibel, 1968).
Luuka 17.21, 1 Korintlased 3.16 ja Rudolf Tobiase laul tõstavad esile, et “Jumala vaim meie sees elab,” ja see on meie hea õnn! Luuka 17.21 Uue Testamendi ja Psalmide EELK Konsistooriumi väljaandes (Tallinn, 1990) ütleb “… Jumala riik on juba teie seas!”. See viimane Luuka 17.21 versioon paremini kõlab kommunistide/kollektivistide/liitude eesmärke.
”Eks teie tea” on lauldud viiel laulupeol – aastatel 1923, 1938, 1990, 1994, 2004. Eesti rahvas oli vaba nendel aastatel ja rahval oli tugev iseseisev vaim ja rahvas tund
