Oli laupäev 16. juuli, ilus päikesepaisteline suvepäev nagu nad kõik selle 2-nädalase laagri ajal olid olnud, aga see oli eriline päev – viimane laagripäev. Kaks nädalat möödus kiiresti, oli palju tegevust – võrkpalli “clinic”, instruktoriteks Carl ja Magnus Skonberg, mõlemal nädalal veedeti päev mererannas, ujuti basseinis, tantsiti rahvatantsu, õpiti emakeelt, peeti kergejõustikuvõistlusi, lisaks õhtused programmid ja peod ning palju muid asju, mida lapsed nautisid.
Viimane päev algas nagu kõk teised, lipuheiskamise ja hommikusöögiga. Suured poisid alustasid tihti päeva hommikuvõimlemisega. Aga sel päeval algas juba varakult kiire tegevus taredes, tuli ju nii palju asju kuidagi sinna “duffelbag’i” ära mahutada. Pakkimine algas juba hommikul.
Siis hakkasid autod metsa äärde jõudma, vanemad ja vanavanemad ja teised külalised jõudsid pikkamööda kohale. Kuigi ilm oli kuum ja päike kõrvetas, oli Kiusukülas suurte puude all mõnus istuda, seal on nagu üks teine kliima. Istuti ja nauditi ilusat loodust. Näis, et lapsed ei tunne eriti kuumust, võrkpalliplatsil käis mäng. Peale vabaujumist basseinis oligi aeg panna selga ilusad laagrisärgid ja koguneda lippude alla platsile. Esimese osana lõputseremooniast oli tunnustuse jagamine noortele, kes olid silmapaistvad erinevatel aladel ja tänusõnad nendele, kes aitasid kaasa laagri heaks kordaminekuks. Suure aplausi sai laagri kokk, Aikki Tomson – lastele meeldis tema valmistatud laagritoit. On tarvis palju käsi, et kõigega toime tulla – kõigile, kes seal töötasid, anti tunnistus ja kimp lilli. Samuti tunnustati auhinnaga kasvandikke, kes näitasid erilisi oskusi mitmel erialal. Kõige kõrgema kasvataja auhinna sai Magnus Skonberg. Laagri kõige eeskujulikum kasvandik oli Katrina Vinkman, kelle auhinnaks on tema nimi rändkarikal.
Laagrijuht Lia Mai Puskar on suure energia ja armastusega seda tööd teinud 11 aastat ja nüüd teatas, et astub kohalt tagasi. Ta oli valinud suurte võimetega naiskonna ennast asendama – Lilli Põldmäe, kes on aastaid olnud abijuht, Eve Ensmann ja Maarika Chasse. Laagri tulevik tõotab olla heades ja osavates kätes. Long Islandi Eesti Kodu majandava toimkonna kaasesimees Sven Roosild tänas Lia Maid kimbu lilledega tehtud töö eest ja luges ette liigutava kirja New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimehelt Toomas Sõrralt, milles ta avaldab tänu Lia Maile tema panuse eest laagrile ja eesti lastele.
Lõputseremoonia teine osa koosnes programmist, milles esinesid lapsed. Programm leidis aset saalis. Põrandale tulid lapsed laagrisärkides ja rahvariietes. Oli ilus pilt näha nii palju naerunägudega noori. “Laagrikoor” laulis mitu laulu, mis tuletasid ka vanematele meelde toredat laagrielu. Esitati mitu rahvatantsu. Tiina Vaska oli lastega teinud tubli töö, tuues igaühes välja parima – kõik sammud olid selged ja tantsud läksid sujuvalt. Lapsed said suure aplausi osaliseks. Oli ka ilus näha lapsi värvilistes rahvariietes. Oli pingutatud, et kõigile oleks tantsimiseks vähemalt rahvariide seelik. Kõikide tüdrukute esituses sai näha omapärast “hip-hop” tantsu, mis oli huvitavalt seatud Erika Kõiva poolt.
Päev lõppes lippude langetamisega lipulaulu saatel. Järgnesid jumalagajätud ja palju kallistusi – oli aeg lahkuda. Aga lubati jälle tuleval aastal tagasi tulla.
Ülle Ederma
