Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kauaaegne juht, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aseesimees ja endine juht Marju Rink-Abel pälvis välisministeeriumi II klassi teeneteristi pühendunud ja pikaaegse töö eest eestlaste organisatsioonide juhtimisel. Teeneteristid anti üle 14. novembril välisministeeriumi 105. aastapäeva tähistamisel Tallinnas.
Vaba Eesti Sõna istus koos Marju Rink-Abeliga korraks Tallinnas maha, et meenutada aastaid Rahvuskomitee juhina. Marju Rink-Abel on algusest peale olnud tugeva poliitilise suuna toetaja ERKÜs. “Kui Eesti oli just vabaks saanud, oli üleval suur küsimus, et mida ERKÜ siis nüüd teeb, kas üldse on ERKÜt vaja. Aga minu mõte alati oli, et poliitiline tegevus Washingtonis Eesti ning USA eestlaste toetuseks on äärmiselt tähtis. Eesti võis vabaks saada, aga see ei tähendanud, et see jääb nii. Oht on alati olemas ja meie peame oma asja edasi ajama ja tegema poliitilist selgitustööd Washingtonis. See oli mul alati tähtis siht – aga kõik ei nõustunud sellega,” meenutas Rink-Abel ERKÜ tegevust kolmkümmend aastat tagasi.
Marju Rink-Abeli juhtimise all jäigi poliitilise tegevuse toetamine üheks ERKÜ prioriteediks ning selles vallas tegutseti edukalt. Jõuti isegi nii kaugele, et võeti palgale täisajaline töötaja enda esindamiseks Washingtonis. Karin Shuey tegi seda tööd 6-7 aastat ning praegu otsitakse talle asendajat, sest seoses olukorraga Ukrainas ja maailmas on ERKÜl taas vaja rohkem tegutseda Washingtonis ning teha ka tihedamat koostööd JBANC’iga. Koostöö JBANC’iga (Ühendatud Balti-Ameerika Komitee) arenes hoogsalt Rink-Abeli ajal. Elades Washingtoni lähedal, osales ta JBANCi koosolekutel ning aitas nende poliitilisi üritusi korraldada. JBANCi eelarvest annab ERKÜ kolmandiku ning organisatsiooni esimehe koht roteerub kolme JBANCi moodustava Balti organisatsiooni vahel.
17 aastat tagasi, kui Marju Rink-Abel esimese naisena organisatsiooni juhiks valiti, oli ERKÜ peakorter New Yorgis ning juhatus ning esinduskogu koosnesid enamuses meestest. Koosolekutele sõideti kohale mitmelt poolt idarannikult, läänerannik oli nõrgalt esindatud. 17 aastaga on korrastatud organisatsiooni struktuuri ning loodud tugev majanduslik baas tegutsemiseks.
Marju Rink-Abel: “Palju on muutunud sellest ajast – meil on nüüd esindatus üle Ameerika, me kohtume virtuaalselt, vahetevahel tuleme ka praegu päriselt kokku. Meil oli kuu aega tagasi Lakewoodis koosolek ERKÜ 70. juubeli tähistamiseks. Siis valiti ERKÜle ka uus esimees, Mai-Liis Bartling, kes on esimene esimees läänerannikult. Oleme muutunud professionaalsemaks, oleme kaasaegsemad. Huvitaval kombel meil bürood ei ole, kõik on virtuaalne – ja meie tegevus on ka ulatuslikum, oleme tuntumaks saanud. Eestiga on suhted loodud, mida varem meil ei olnud. Üldiselt võib öelda, et ERKÜ tegevus on laienenud ja meil on ka parem majanduslik baas selleks. Varem oli nii, et raha tuli sisse ja samal aastal läks see ka välja, reserve oli vähe. Nüüd on tänu pärandustele ja nende targale investeerimisele asi nii palju paremaks läinud, et meil on võimalik tegutseda. Siiski tuleb öelda, et annetused ei kata meie aasta eelarvet ning elame ka oma investeeringutest.”
Konsulaatide sulgemise vastu on tehtud kõik, mis võimalik ERKÜ on koondanud USA eestlaste püüdlusi hoida avatuna Eesti konsulaadid New Yorgis ja San Franciscos, mida välisministeerium kavatseb rahapuudusel sulgeda. Lisaks avalikele kirjadele, üleskutsetele, teavitusreklaamile Postimehes on ERKÜ aktiivselt suhelnud antud teemal Eesti valitsuse esindajatega. Ka Marju Rink-Abeli Tallinna-külastuse ajal kohtus ta välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga ning osales koos Maia Linaski, Leelo Linaski ja Jaak Treimanniga riigi-kogu väliskomisjoni virtuaalsel istungil. 3. novembril toimus samal teemal virtuaalne koosolek välisministri Margus Tsahknaga, kus osalesid Marju Rink-Abel, Mai-Liis Bartling, Maia Linask, Leelo Linask ja Sirje Kiin. ERKÜ saatis pikema kirja oma ettepanekutega peaminister Kaja Kallasele, koopiad Margus Tsahknale ja Marko Mihkelsonile. Ka riigikogu väliskomisjonile koostati ettepanekud.
Marju Rink-Abel: “Nii välisministeerium kui riigikogu väliskomisjon on mõlemad avatud olnud kuulama meie seisukohti ja soovitusi. Lahendus ei ole veel otsustatud ja see võtab aega. Küsimus on tegelikult prioriteetides. Välisministeeriumil on oma prioriteedid. Riigikogu saab mõjutada välisministeeriumi teatud määral, aga nad ei saa neile ette kirjutada, mida teha, kui nad ei suuda neile rohkem raha pakkuda. Välisministeeriumi rahasid on väga palju kärbitud ja see on neil praegu tõesti raske probleem, kuidas toime tulla. Oleme oma soovitused andnud ja nad on neid arvesse võtnud ning praegu vaatame mida veel oleks võimalik teha. Lõppotsus tuleb alles detsembris pärast seda, kui riigikogu on eelarve kinnitanud ja kõik ministeeriumid on oma kärpeplaanid esitanud.” Võitlus konsulaatide avatuna hoidmise eest on ühendanud ja koondanud USA eestlasi.
“Mis on huvitav ERKÜ seisukohast – see on nüüd üks sündmus, mis on USA eestlasi koondanud rohkem kui midagi muud viimaste aastate jooksul ja see näitab, et oleme võimelised ühes koos kiiresti reageerima ja tegutsema, kui me arvame, et see vajalik on. Loodame, et see tulevikus vajalik ei ole, et mõnd suurt kriisi või hädaohtu ei tule, aga vähemalt me teame, et me suudame ja meil on seda baasi, et midagi teha, kui vaja on,” lisas Marju Rink-Abel.
Milleks on ERKÜt vaja? Töö konsulaatide avatuna hoidmise nimel on toonud välja, kui oluline on ühe keskse organisatsiooni olemasolu, mis esindaks Ameerika eestlasi nii Eestist vaadatuna kui ka Ameerika valitsusega suheldes.
Marju Rink-Abel: “Arvan, et ERKÜt on praegu rohkem vaja kui vahepeal oli. Esiteks, on vaja üht organisatsiooni, üht häält, kes kostab USA eestlaste nimel. Nii USA valitsus kui Eesti valitsus vaatavad ERKÜ poole kui USA eestlaste esindaja poole. Me kuulume ÜEKNi (Ülemaailmsesse Eesti Kesknõukogusse), esindame USA eestlasi seal ja kui me teeme poliitilist tööd Washingtonis, on see ikka ERKÜ, kes seda teeb – meie toetame JBANCi ja anname raha nende tegevuseks, ERKÜ annab kolmandiku nende eelarvest igal aastal. Peab olema üks keskne organisatsioon, kes Eesti asja edasi ajab USAs. Eesti majad ja eesti seltsid ja muud kultuurilised organisatsioonid eestlastel teevad oma asja koha peal, aga üle Ameerika peab olema üks organisatsioon, kuhu saab pöörduda – millel on võrgustik ja kontaktid ning mis saab tegutseda, kui vaja on.” Teine oluline põhisuund ERKÜ tegevuses on eestluse toetamine ja alalhoidmine USAs.
Marju Rink-Abel: “ERKÜ annab toetusi ürituste korraldamiseks. Meil on heategevuse siht – me toetame eesti keelt, eesti kultuuri, ajaloo teadvustamist. Oleme andnud välja Ameerika eestlaste ajaloo raamatu, toetame ajaloolisi filme – “Singing Revolution” sai suure toetuse – nt Helga Meritsa filmid, ta teeb nüüd filmi Seabrooki kogukonnast, seda me toetame. Meil oli oksjon eesti majade heaks, oleme Eesti majade remontimist ja maa-alade vajalikke töid toetanud. Oleme püüdnud kommunikatsiooni paremaks teha, anname tasuta välja ERKÜ Teatajat paar korda aastas. Üldiselt teeme seda, mis on eestlastele tähtis. Nii et proovime ikka USA eestlaste tegevust toetada ja vaatame, et see jätkuks.”
Marju Rink-Abel valiti esmakordselt ERKÜ juhiks 2006. aastal, 17 aastat hiljem annab ta teatepulga üle Mai-Liis Bartlingile juhtimaks Esinduskogu, kus tänaseks on 29 liikmest 19 naised, neist mitmed ka Eestis sündinud noorema generatsiooni esindajad. Marju Rink-Abel mainib rahuloluga, et ERKÜl on väga kõrgelt haritud esinduskogu, seal on mitmed eksperdid ja professionaalsed inimesed akadeemilises maailmas, igaühel on midagi pakkuda oma kogemuste ja hariduse alal. Maju Rink-Abel ise jätkab ERKÜ juhatuses ning poliitilise tööga Washingtonis ja teeb seda suurima heameelega. Strateegiline planeerimine poliitikas on tema kirg.
Marju Rink-Abel: “Olen kuidagi poliitika sisse kasvanud. Kuigi ma pean ütlema, et meeleavaldamine ei ole mitte minu lemmiktegevus, strateegiline planeerimine on rohkem minu ala – kuidas asju läbi viia, millele kontsentreeruda, mis on tähtis, mida esile tõsta. Ja kirjutamine – kuidas eesmärke õigesti sõnastada – seda ma teen ka päris hästi, ma arvan. Ma vaatan nagu kõrgemalt ja laiemalt seda tööpõldu, mitte ainult ei lähe detailidesse.”
Marju Rink-Abeliga vestles Kärt Ulman