Inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeva foorumil Genfis teatas president Alar Karis Eesti otsusest kandideerida ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026-2028.
„Et maailma muuta, peame alustama iseendast ja oma riigist. Lisaks praegustele katsumustele on Eesti valmis reageerima uutele ohtudele nagu kliimamuutused ja tehnoloogiaga seotud väljakutsed, millel on otsene puutumus inimõigustega. Rahvas, kes oma ajalookogemuse tõttu teab, mida tähendab tegutseda võõrvõimu surve all, annab endast parima, et seista vabaduse, inimväärikuse ja inimõiguste eest,” ütles president Karis.
President Karis märkis, et 75 aastat tagasi valitsenud olud tingisid vajaduse kehtestada universaalsed põhimõtted ja standardid ning on praegugi suunanäitajaks kogu maailmale. „Paraku ilmestavad praegust aega mitmed sõjad ja konfliktid, mis seavad kahtluse alla inimõiguste universaalsuse ja jagamatud põhimõtte. Põhiväärtuste hülgamine toob kahepalgelisuse, türannia ning üha uued humanitaarja keskkonnakriisid,“ rõhutas president Karis sõnavõtus. Ta lisas, et ka mõned igapäevaelu muutused võivad inimõiguseid murenda da. „Inimõiguste riivet ei saa põhjendada julgeoleku taga misega, tehnoloogiasektor ei saa netisuhtluse privaatsust seada tähtsamale kohale kui näiteks laste õiguste kaitse,“ selgitas president Karis.
Riigipea osales ka arutelus, mis käsitles inimõiguste kaitset digitaalses keskkon nas. Ta rõhutas, et internet peab jääma vabaks, avatuks ja turvaliseks ning säilitama oma globaalse ja hajutatud iseloomu ning koostöövõi melisuse. „Igal juhul tuleb hoolikalt jälgida, et digi tehnoloogia piiritud või malused ei seaks löögi alla üksikisiku turvalisust, vääri kust ja autonoomiat,“ rõhu tas president Karis ja tõi esile tehisaru, blokiahela tehnoloogia ning kvantarvu tite arengust tulenevaid proovikivid. „Tehnoloogia areng ei tähenda vaid tooteid ja teenuseid, uusi tehno loogilisi lahendusi, vaid see on osa demokraatiast. Saame paralleelselt arendada inim keskset tehnoloogiat ja inim õigusi tagavat ühiskonda — seda näitab hästi Eesti koge mus,“ rõhutas Eesti riigipea.
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu