Alates aprillist 2024 lõpetab Eesti Päevaleht igapäevase paberil ilmumise (jääb vaid reedene paberleht) ja jätkab Delfi portaali koosseisus digiväljaandena. Töö kaotab kaheksa inimest, nende seas kolm ajakirjanikku.
Ekspress Grupi teatel on muudatus tingitud lugejate harjumuste ja eelistuste muutusest, mis on viinud paberajakirjanduse tellijate arvu vähenemisele ning digimeedia populaarsuse ja usaldusväärsuse kasvule.
“Me oleme seal, kus on meie lugejad. Meil pole mõtet olla seal, kus meie lugejaid ei ole. Ja me näeme numbrite põhjal, et lugejad on täna internetis. Ja need 7000 paberlehe tellijat, võrdluses sellega, et meil on 102 000 digitellijat, on öö ja päev,” ütles Delfi juht Urmo Soonvald ERR uudistesaatele.
5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid.
Eesti Päevalehe tiraaž oli 2023. aasta lõpu seisuga 7985 eksemplari. Näiteks viis aastat tagasi jaanuaris 2019 oli Eesti Päevalehe trükiarv 15 100. Kümme aastat tagasi jaanuaris 2014 oli trükiarv 21 700. 20 aastat tagasi jaanuaris 35 400. 25 aastat tagasi jaanuaris 48 600.
Eesti suurematest üleriigilistest ajalehtedest lõpetas esimesena paberil ilmumise Äripäev jaanuaris 2023.
Eesti ajalehtede trükiarv jätkab kahanemist
Meediaettevõtete liidu andmetel kahanes detsembris Eestis ilmuvate ajalehtede trükiarv aasta varasemaga võrreldes. Kõige enam kaotas aastaga trükiarvus Maaleht, kukkudes 42 400 pealt 36 100 peale.
Päevalehtedest oli Õhtulehe tiraaž detsembris 32 400 ja ja Eesti Päevalehel 8000. Aasta tagasi detsembris olid vastavad arvud Õhtulehel 33 900 ja Eesti Päevalehel 9400.
Postimees 2021. aastast oma trükiarvu ja tellijate hulka ei avalda.
VES/ERR