Laas, (mille?) laane, (mida?) laant. Suur tihe (okas)mets, põlis/mets, ürgmets. Üks mitme/kümne aasta tagune laagri/laul “Noole/poisid Kotkajärvel” ime/lihtsal viisil “Oige ja vasemba” kõlab: “Läbi laia laane/metsa kulgeb üksik tee. Alla orgu, künka otsa Kotkajärvele. Hei-hei, me laulame! Hei-hei, nii vastab laas. Hei-hei, me laulame noolepoiste laulu.”
Laas, (kelle?) Laasi, (keda?) Laasi. Kui tegemist on mehe eesnimega.
Mis on vahe metsal ja laanel? Kuna mõistet “laas” täiendatakse tihti/lugu eesliidetega (prefixes) PÕLIS-, põline- (native, indigenous) ja ÜRG- (primeval, ancient), siis on tegu väga vana ja tiheda, suures jaos inimtegevusest puutumatu loodusega (old-growth forest). Mõistes “põline” on ka igavikulist (eternal) tunnetust: nagu mõistes elu/põline hiidlane. Põlis/rahvas, -elanikud ehk päris/maalased on näiteks Põhja-Ameerika esmarahvad, inim/põlvi kestnud.
Sõna/kasutus/näiteid: Hämar, pime, sünge laas. Alutaguse laiad laaned. Põgenes laane üksindusse. Laagriplats asus keset põlis/laant. Tore laste/laul on “Karu-laane jenka” (otsige You-Tube’ist). Laane/püü (hazel grouse) tõusis lendu laanekuklaste (sipelgate) pesa kõrvalt.
