Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on lõpetamas 2,5 miljonit eurot maksnud EL koostööprojekte Soome ja Lätiga, mil-le käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti.
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on pärandkultuur osa meie rahvuslikust identiteedist ja selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui ka metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus.
"Levinumad pärandkultuuri objektid on kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv," ütles Timberg.
Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid nelja erineva projektina, kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest EL-i rahastus moodustas 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamisega 2005. aastal. "Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav," ütles Pommer.
Lisaks 35 000 objekti kaardistamisele on projekti käigus korraldatud pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 8000 inimest. Ilmunud on 17 erinevat trükist, kogutiraažiga 23 500 eksemplari ning lisaks ootab avaldamist veel 4000 eksemplariga 4 maa-konna pärandkultuuri raamatut. Samuti rajati projekti ühe suurema ettevõtmisena Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega. BNS
