Kui seni oli Eestis kasutusel olev kõrguste süsteem seotud merepinna keskmise tasemega Kroonlinnas, siis tulevikus hakatakse kõrgusi arvestama Amsterdami nullpunkti järgi, kirjutab Postimees.
"Kogu Euroopas hakkab kehtima ühtne süsteem. Praegu võib olla nii, et kui jõuad ühest riigist teise ja kuigi tee võib näiliselt olla sile, on numbriliselt hüpe sees," sõnas maa-ameti tellimusel Eestis mõõtmistöid tegeva geodeesiaettevõtte Planserk peainsener Andres Rüdja.
Ta rõhutas, et tegu on arvutusliku erinevusega ja numbriliselt ei ole vahed väga suured.
"Näiteks Läänemerel sõitva laeva kapten peab sildudes arvestama sügavusi ja kui igas riigis oleks süsteem erinev, siis oleks see päris keeruline protsess. Kui süsteem on üks, siis kasutatakse ühtseid andmeid, see teeb asja palju ohutamaks ja majanduslikult palju efek-tiivsemaks," selgitas Rüdja.
Kui seni oli Ida-Euroopas kasutusel Kroonlinna nullist lähtuv süsteem, siis nö vanas Euroopas oli käigus mitu erinevat süsteemi. Rüdja sõnul läksid Põhjamaad ühtsele Euroopa süsteemile üle juba paar aastat tagasi.
Näiteks Munamägi peaks uuele süsteemile üle minnes umbes 20 sentimeetrit kõrgust juurde saama.
Uue kõrgussüsteemi kasutuselevõtt mõjutab Rüdja sõnul näiteks neid, kes ehitavad teid või kanalisatsioonisüsteeme, kuna neil muutuvad kõik algandmed. Tema sõnul loobub Eesti Kroonlinna nullpunkti kasutamisest lähiaastatel ning mingit ülemineku aega, kui kasutusel oleksid kahe eri süsteemi kõrgusandmed, ei tule.
"Ühtse kõrgussüsteemi kehtestamine sõltub paljudest asjaoludest, mitmes riigis on veel mõned tööd lõpetamise järgus, vajalik on teostada vastavad arvutused ja muud toimingud. Ettevalmistus üleminekuks võtab aega veel vähemalt mõned aastad," öeldi ajalehele maa-ametist.
Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt oma territooriumitel nn kõrgusvõrgud. Tegemist on äärmist täpsust nõudva valdkonnaga – kõrguste erinevusi maamõõdumärkide, reeperite, vahel mõõdetakse täpsusega pluss-miinus 0.2 millimeetrit ühe kilomeetri kohta.
BNS