26. juulil algavad Pariisis XXXIII kaasaegsed suveolümpiamängud. Prantsusmaa pealinnas peetakse kaasaja suurimat spordipidu teist puhku, esimene kord võõrustati olümpiat täpselt sada aastat tagasi. Toona oli eestlasi stardis 43 ja tagasi tuldi ühe kulla (maadleja Eduard Pütsep), ühe hõbeda ning nelja pronksiga.
Nüüd 2024. aastal saadab Eesti Pariisi 25 sportlast ja ühe takistussõiduhobuse. Need on: maanteerattur Madis Mihkels, maastikurattur Janika Lõiv, judomaadleja Klen Kristofer Kaljulaid, kergejõustiklased 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kümnevõistlejad Janek Õiglane, Johannes Erm ja Karel Tilga ning kõrgushüppaja Elisabeth Pihela, püstolilaskur Peeter Olesk ja jahilaskur Peeter Jürisson, maadleja Heiki Nabi, purjetajad Ingrid Puusta ja Karl-Martin Rammo, takistussõitja My Kaisla Catharina Relander ja ta ratsu Expert, sulgpallur Kristin Kuuba, sõudjad Tõnu Endrekson, Allar Raja, Johann Poolak, Mikhail Kushteyn ja varumees Uku Siim Timmusk, tõstja Mart Seim, ujujad Eneli Jefimova ja Kregor Zirk, vehkleja Nelli Differt ja vibulaskja Reena Pärnat.
Kui vaagida, millised on taasiseseisvumisaja väikseima esindusega eestlaste tänavused võimalused Pariisis, siis saja aasta tagust medalisaaki on praeguses konkurentsis raske loota, ent vähemalt ühe aurahaga tahaks delegatsiooni naasmist siiski näha.
Kõige suuremad võimalused kõrget kohta teenida on ilmselt Eesti läbi aegade trumpalal kümnevõistluses, kus Johannes Ermil on tänavu taskus Euroopa meistritiitel ja hea punktisumma ka Götzise võistluselt. Teine sama ala kõva mees on Eestil välja panna Karel Tilga näol. Mõlemad, nii Erm kui Tilga, on muide olnud kümnevõistluses USA üliõpilasmeistrid.
Nad on võimelised koguma 8800 punkti, mis peaks medali kaela tooma.
Maailmaklassiga mees on ka 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes jooksnud kahe viimase olümpia ja mitme MM-i finaalis. Tänavu EM-il neljandaks jäämine oli tema taseme jaoks pettumus, mis tuleb olümpial maha pesta.
2016. aasta Rio de Janeiro olümpial pronksi teeninud Eesti sõudmise neljapaadis on alles veteranid Tõnu Endrekson ja Allar Raja. Neljaseid sai olümpiale vaid üheksa, kõik Euroopast, eestlaste miinimumprogramm on finaali ehk esikuuikusse jõudmine. Loodetavasti paraneb loetud päevadega ka Allar Raja rattaga kukkumisel viga saanud käsi.
Millal eestlaste esinemist jälgida? Sõudjad alustavad eelsõitudega juba 27. juulil, nagu ka vehkleja Nelli Differt, mullune epeenaiste EM-pronks. Vehklemine on üllatusrohke ala, Differt võib nii kiiresti põruda kui kõik auklikuks torkida.
28. juulil hüppab 100 m rinnulidistantsiks vette Eneli Jefimova. Hiljuti võitis ta oma seitsmenda Euroopa juunioride kuldmedali, tehes ka Eesti rekordi 1.06,08. Eelmisel olümpial üllatas Eneli finaali pääsuga, ehk nüüd sünnib midagi veel ilusamat.
Eesti spordisõbra magusamad päevad on 2. ja 3. augustil, mil võistlevad kümnevõistlejad Erm, Tilga ja alati emotsiooni toel endast üle 100% võttev Janek Õiglane.
5. augustil läheb eeljooksu starti Rasmus Mägi, 5.-6. augustil peetakse raskekaallase Heiki Nabi osavõtul kreeka-rooma maadlusvõistlus. Pikalt dopingupausilt naasnud Nabi oli üks viimaseid eestlasi, kes rivaalide kõrvalejäämisel olümpiapileti sai. Eesti vägilane pole küll saanud parimal moel valmistuda, aga ärme unusta, et tegemist on siiski kahekordse maailmameistri ja 2012. aasta olümpiahõbedaga ja ülikogenud mees võib iga kell üllatada.
Seega – pöidlad pihku, et rahvuskaaslastel olümpiaareenil hästi läheks!
Aga sporti tehti ja tehakse ka mujal kui olümpial. Nii rõõmustas eestlasi meie meeste tennise praegune esinumber Mark Lajal. ATP edetabelis nende ridade kirjutamise ajal 249. kohal seisev 21-aastane noormees läbis Wimbledoni Grand Slam turniiri kolm eelringi ja sai esimest korda põhitabelisse. Kus lootis saada vastaseks kedagi suurt ja saigi Carlos Alcarazi! Ning pöidlahoidjate hirm ühepoolse mängu ees osutus alusetuks – Lajal andis hiljem taas Wimbledoni võitnud, sealjuures finaalis Novak Djokovicile settidega 3:0 säru teinud Alcarazile korraliku lahingu, kaotades 6:7, 5:7, 2:6.
Läbi suurte probleemide trügib ülespoole ka Eesti spordisõprade üks iidoleid rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja. Vahepeal lausa lootusetus punktiseisus olnud eestlased on nüüd MM-il teisel kohal, liider Thierry Neuvilleist vaid kuus silma taga. Aga juhtumisi on Tänakul, keda endiselt maailma kiireimaks rallisõitjaks peetakse, peaaegu alati. Eelviimasel MM-etapil Poolas olid Ott ja Martin hoos, kuni sõitsid otsa ootamatult teele hüpanud hirvele ja pidid katkestama. Vahepalaks osales Tänak Lõuna-Eesti rallil ja tegi seal karmi avarii, mis pidi ta peaaegu järgmisest, Lätis toimunud MM-etapist kõrvale jätma. Lätti Tänak ja Järveoja siiski läksid, aga võitlesid esimesel päeval tehniliste probleemidega ja sõitsid lõpuks otsa teele kukkunud reklaamplakatitele. Aga viimasel päeval sõitsid nad vägevalt, jamasid juhtub ka rivaalidel, ja nii on Tänak-Järveoja viis etappi enne MM-sarja lõppu reaalselt võimelised oma 2019. aasta MM-tiitlit üle kuldama.
Ning lõpuks – kahe viimase aasta maailma parim naisdiscgolfar Kristin Tattar on paranenud kodus kukkumisel saadud roidevigastusest ja võidukalt rajal tagasi. Esmalt võitis ta Oslos profituuri etapi, seejärel Soomes ühe kolmest tänavusest majorkategooria turniirist.
Enn Hallik