Chicago lähistel on Eesti tänav. Sellel tänaval on Eesti Maja ja Eesti Majas eesti kool.
Kuidagi kummaline on ainult umbes 35 km kaugusel Chicagost, USA suuruselt kolmandast linnast, „Kalevipoja” tähtedega puusse tahutud eestikeelset silti lugeda. On pühapäev. Väga ilus, soe ja päikesepaisteline septembripäev. Maja ümbritseb parkmets ja kui ma ümber nurga pööran, näen trepil last emaga koolipäeva algust ootamas. Jonas on täna kohal esimesena.
Kooli peaeesmärk on stimuleerida lapsi eesti keelt rääkima. Paljudel on see üsna hästi käes ja need, kes veel ei oska, õpivad omavanustelt.
Eesti Instituudi töötajal Päivi Remmel on andmeid 35 välismaal asuva eesti kooli kohta. Neist kaheksa tegutsevad Ameerika Ühendriikides, viis Soomes, kolm Rootsis ja Saksamaal, kuid koole on ka Gruusias, Ukrainas, Itaalias, Venemaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis jm.
Enne aktust istun saalis ja räägin kahe lapsevanemaga.
„Eestlaste identiteet on keelepõhine,” räägib Eve Tarm. „Võid olla ükskõik millisest rahvusest, aga kui räägid vabalt eesti keelt, võetakse sind eestlasena. Eestis on inglise keelt palju kergem õpetada kui siin eesti keelt.”
„Seda on tõesti raske teha,” toetab teda Merike Milli, kelle poeg on seitsmeaastane. „Kui abikaasa on ameeriklane, siis kipub koduseks keeleks ikkagi inglise keel olema. Mina lihtsalt ütlen pojale, et ei saa aru, kui ta minuga eesti keelt ei räägi.”
„Eriti pärast sõda oli surve assimileeruda väga suur. Kõike erinevat tauniti,” jätkab Eve. „Üks minu tuttavatest käis lapsena koolis USA idarannikul. Lõunasöögi ajal kasutas ta nuga ja kahvlit, nagu kodus oli õpetatud, aga direktriss jalutas tema laua juurde ja käskis noa käest ära panna, sest nii polnud seal kombeks.”
Chicago eesti kool alustas tegevust 44 aastat tagasi, aga 1980-ndatel hakkas Eesti Maja välja surema ja kool tuli laste vähesuse tõttu sulgeda. 1990-ndatel hakkas kodueestlasi juurde tulema ning mõni aasta tagasi astus Eesti Majja Merike Adams ja ütles, et tema tahab kooli teha.
„Sain idee Müncheni eesti koolist. Meie õpetajad töötavad vabatahtlikkuse alusel ja väga tähtis on see, et Eestist abi saame,” ütleb Adams. Eesti Instituudi kaudu ja haridus- ja teadusministeeriumi toetusel saadetakse välismaal tegutsevatele koolidele ja seltsidele õppevara. Adamsi sõnul saab eesti kool Eesti Instituudilt ka projektitoetust.
„Meil on ka sümboolne koolimaks (70–75 dollarit aastas),” lisab õpetaja Adams.
Eesti Maja president Mehis Vahtra: „Tähtis on see, et lastel oleks tulevikus sõbrad, kellele toetuda, et oleks eesti keel. Kes on siin, on eestlane.”
Eesti Päevaleht
24. september 2011
