Eesti Vabariik on Ameerika Ühendriikides esindatud kolme välisesinduse näol. Need on Eesti Suursaatkond Washingtonis, EV Alaline Esindus ÜRO juures ja EV Peakonsulaat New Yorgis.
Eesti ja USA vahelisi poliitilisi suhteid kureerib saatkond Washingtonis. Esindus ÜRO juures tegeleb globaalküsimustega ning pea-konsulaadi tööks on konsulaarteenused ning majandus- ja kultuurisuhete edendamine koostöös Eesti aukonsulitega USAs.
Esindus ÜRO juures ja peakonsulaat asuvad ÜRO peahoone lähedal aadressil 305 East 47th Street, Suite 6 b, New York, NY 10017. Büroohoones, kus asuvad mitmete teiste riikide esindused, on Eesti riigile kuuluvad ruumid väljaehitatud tänapäeva turva- ja tehnilisi nõudeid arvestades. Sisekujundus telliti Eestist ning ruumide sisustamisel kasutati Eestis valmistatud mööblit. Esinduste tänasesse asu-kohta koliti jaanuaris 2008. Peakonsulaadi vastuvõturuumide kujundamisel oli eesmärk, et need oleksid väärikad ning külalistele mugavad. Viimase aasta jooksul saabus mõlemasse esindusse mitu uut ametnikku. Selle artikli eesmärk ongi lugejale tutvustada uusi Eesti riigi esindajaid New Yorgis ning muuhulgas värskendada tutvust nendega, kes siin juba varasemast töötavad. Sissejuhatuseks on heameel tõdeda, et koos uute ametnikega täienes ka New Yorgi Eesti Kooli õpilaspere. Ülevaate esinduste tööst ja töötajatest annavad suursaadik Margus Kolga ja peakonsul Sten Schwede.
EV Suursaadik ÜRO juures Margus Kolga:
Eesti alaline esindus ÜRO juures töötab sellest ajast, kui Eesti võeti ÜRO liikmeks. See toimus 17. septembril 1991 aastal, mõned nädalad pärast taasiseseisvumist. ÜRO kui üleilmset rahu ja julgeolekut tagav ning inimkannatusi leevendav organisatsioon on olnud Eesti välispoliitikas olulisel kohal. Esimestel aastatel, tegelikult esimesel liikmeksoleku kümnendil, läks suurem osa energiat enesekeh-testamisele ja taasiseseisvunud Eesti seisukohtade kaitsmisele. ÜRO kui terviku päevakavva sekkuti harva ja selle on ka oma objektiivne põhjus – Eesti prioriteedid olid tollal mujal. Kõigepealt tuli korda seada asjad kodus ja kindlustada riikluse alused ning saada riik järjepidevalt ja tõhusalt toimima. Seejärel tuli end sisse seada Euroopas, saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks ning õppida neis organisatsioonides asju ajama. Kui see kõik tehtud, sai võimalikuks maailma peale veidi avarama pilguga vaadata. See tõi ÜRO pro-minentsemale kohale meie välispoliitilises päevakavas.
Meie tegevus ÜROs töötab kahte pidi. Ühelt poolt saame näidata maailma teistele riikidele, et meid puudutavad ka teiste mured, mitte ainult enda omad ja et me oleme valmis seisma universaalsete väärtuste eest, nagu inimõigused. Teiselt saame tutvustada teistele oma probleeme ja oma suhtumist maailma, leida seeläbi sõpru ja toetajaid, kes meid rasketel aegadel, mis loodetavasti kunagi ei saabu, toetavad. Paljud teemad, mis ÜROs üleval, võivad esmapilgul tunduda abstraktsed, mille tulemused saavad nähtavaks alles kahekümne-kolmekümne aasta perspektiivis. Näiteks kestliku arengu problemaatika, mis tegelebki sellega, et maailm pakuks inimestele inimväärset elupaika ka 50 aasta pärast. Kas meil see õnnestub või ei õnnestu selgub siis, kuid asjaga tuleb tegeleda juba praegu.
Oma nähtavuse ja seeläbi ka mõjuvõimu suurendamiseks ÜROs on Eesti teinud väikese plaani. ÜRO töö toimub peaassambleel, organisatsiooni nõukogudes ja mitmetes allorganisatsioonides. Nõukogusid on tegelikult kolm – julgeolekunõukogu, majandus- ja sotsiaalnõukogu ja inimõigustenõukogu. Eesti valiti esmakordselt ühte neist kaks aastat tagasi, kui me saime majandus- ja sotsiaalnõu-kogu liikmeks. Selle aasta lõpus saab see liikmelisus läbi. 2013. aastaks kandideerime me inimõigustenõukokku, seejärel 2016. aastal uuesti majandus- ja sotsiaalnõukokku ning see kandideerimiste jada peaks tipnema 2020. aastal julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamisega.
Esindus on täna suurem kui 10 aastat tagasi. Koos esinduse juhiga on esinduse koosseisus 5 diplomaati, lisaks aitavad meid ka kaks toetusfunktsioonides ametnikku. Mina alustasin oma tööd kaitseministeeriumis 1992. aastal ja tegeledes seal peamiselt NATO liitumisprotsessiga liitusin Eesti välisteenistusega 2007. aastal kui hakkasin tööle peamaja julgeolekupoliitika osakonna peadirektorina. 2010. aasta detsembris tulin tööle New Yorki. Olen abielus ja mul on kaks last.
Esinduse uus asejuht on Anneli Vares, kes saabus Manhattanile käesoleva aasta augustis. Lisaks esinduse juhi asendamisele jälgib Anneli arenguid julgeolekunõukogus, rahuvalvealast tegevust ja peaassamblee 5. komitees (rahandusküsimused ja eelarve) toimuvat. Kolm ülejäänud diplomaati katavad vastavalt erinevaid põhivaldkondi ja peaassamblee komiteesid – Ketlin Viimsalu, desarmeerimine ja julgeolekuküsimused ning inimõigused (1. ja 3. komitee), Karin Kaup arenguabi ja kestlik areng (2. komitee) ning Liis Lipre-Järma õi-gusküsimused ja kandideerimised (4. ja 6. komitee). See, et esindus korralikult funktsioneeriks, paberid liiguks ja konditsioneer töötaks, abistavad diplomaate sekretär Anne McCullom ja esinduse haldusjuht Jaanus Linaste.
EV Peakonsul Sten Schwede:
Eesti riik alustas konsulaarteenuste osutamisega New Yorgis ligi 90 aastat tagasi ja peakonsulaat siin on ainus Eesti Vabariigi vä-lisesindus, mis on töötanud sellest ajast katkematult kuni tänase päevani. Rasketel aegadel Eesti riiklikku järjepidevust hoidnud peakonsul Ernst Jaakson on nii mulle kui paljudele tänastele Eesti diplomaatidele suureks eeskujuks. Jaakson on öelnud, et riigiteenistus on auväärne amet, olgu koht kas Riigikogus või postkontoris. Eesti Vabariigi Peakonsulaadis New Yorgis töötada on väga suur au. Peakonsulaadis on ametis kokku kolm inimest, lisaks minule veel konsul Piia Pärna ja sekretär Tiiu Vanderer. Peakonsulaadi tööülesanded pole viimase kahe aastakümne jooksul väga palju muutunud. Need on jätkuvalt konsulaarteenuste osutamine kodanikele, Eesti ja USA vaheliste ette-võtlussuhete edendamine ning Eesti kuvandi kujundamine läbi avaliku diplomaatia, sh läbi kultuuriürituste. Selles kõiges abistavad peakonsulaati Eesti aukonsulid USAs. Neid on kokku 10. Lisaks on oluliseks peakonsulaadi töövaldkonnaks suhtlemine Eesti kogukonnaga ja seda esindavate organisatsioonidega USAs.
Mõne sõnaga iseendast ja peakonsulaadi töötajatest. Kõrghariduse omandasin politoloogia erialal Trondheimi Ülikoolis Norras. Välisministeeriumis töötan alates 1997. aastast, mil alustasin majandusülevaadete koostajana pressi- ja info-osakonnas. 1999. aastal töötasin välismajanduspoliitika osakonnas USA lauaülemana. Aastatel 2000-2003 töötasin Brüsselis Eesti esinduses ELi juures, kus vastutasin suhete eest Euroopa Parlamendiga. Aastatel 2003-2005 olin välisministeeriumi strateegiliste kaupade büroo direktor. 2005-2008 töötasin majandusdiplomaadina Eesti saatkonnas Kopenhaagenis. 2008. aastast kuni käesoleva aasta 31. juulini olin välisministeeriumi avaliku diplomaatia osakonna kultuuribüroo direktor. Saabusin New Yorki 1. augustil 2011 ja minu ametiaeg siin kestab 3 aastat. Olen abielus ja tütre isa.
Konsul Piia Pärna lõpetas 1992. aastal Tallinna Ülikooli algõpetuse ja laste psühholoogia erialal. Piia töötab Eesti Välisministeeriumis alates 1993. aastast. 1995. aastal osales ta täiendõppel Hollandi Diplomaatide Koolis. Peamajas töötas Piia põhiliselt protokolliosakonnas: sümboolika ja teenetemärkide büroo direktorina ning diplomaatilise puutumatuse ja eesõiguste büroo direktorina. Aastatel 2004 -2007 töötas Piia Pärna konsulina Soomes. Piia on abielus ja tütre ema.
Sekretär Tiiu Vanderer alustas peakonsulaadis tööd 1992. aastal. Seega on ta teinud koostööd kõikide sõjajärgsete peakonsulitega, sh legendaarse Ernst Jaaksoniga. Tiiu on sündinud Eestis, elanud Stockholmis ja õppinud Stockholmi Eesti algkoolis. Peale perekonna ümberasumist Kanadasse jätkas ta õpinguid Kanada koolides kuni ülikooli lõpetamiseni ja abiellumiseni. Tiiu on üles kasvatanud kaks last.
Olev Olesk
