Aasta kaunimad pühad on nüüd möödas, kuid kolm kuningat otsivad tänapäevani veel püha Jeesuslapse sõime, et mürri ja ehteid sündinule austuseks edasi anda. Maailma pealinnade pealinnas, 360 eri keelt kõnelevas New Yorgis osutub see püha alati kirjeldamatult kauniks Baabeliks, nagu TV’s ja isiklikult jälgida oleme võinud. Siinses eesti ühiskonnas väljendus see rohkelt pildistatult ja lehes keskpunkti asetatult meie rahvustoidu, verivorstide valmistamise talgutena.
Lisaks võis head jõulutuju koju kaasa viia veel Manhattani suurema luteri kiriku erakordsest sisedekoratsioonist, kus poinsettiate punane veri üle altari ulatus ja hiigelsuure jõulukuuse latv kuni katuseni pürgis.
Elamust süvendas ka meeskoori adventjumalateenistuse tuntud populaarsete jõululaulude esitus, alates pühade hümniks kujunenud “Püha ööst” ja Urmas Kärneri ja Raymond Moralese soolodest. Uudsena kuuldi veel T. Lige “Mida sa kuuled” ja O. Ehala “Jõuluingel”. Lõpuks – nagu alati Thomsoni “Meie isa palve”. See on kooril nagu “Leibcantus” – hästi peas ja sulavalt harmoniseeruv. Aga see alatine kordumine kavas? Kuid see on ju palve ja lõppnumbriks sobiv, on kava koostanute vastus. Ka on kuulajat karistav viga koori asetus publiku selja taga kiriku rõdul ümber oreli.
Praost Uudo Tari sõnaline osa oli päevakohane, kutsudes kristlasi rõõmule suure kingi üle, mida Jumal on pakkunud patusele maailmale. Aga kuidas? Kui on niipalju sõdasid ja möllu… kurbust ja kannatusi… arutab õpetaja. Tuleb vahet teha õnne ja rõõmu vahel… Eks alga ju meie hümngi sõnadega “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Johann Voldemar Jannsen avaldas siin oma tundeid armastet Isamaa suhtes. Seda laulu oleme meie laulnud juba 142 aastat, igal patriootilisel sündmusel, jätkas õpetaja, lisades rõõmustamise põhjustena näiteid elust. Rõõm tuleb meile Jumala ligiolekust, kui me ainult usume tema tänasündinud pojasse Jeesusesse Kristusesse. Ka apostel Paulus on meid õpetanud: Olgem rõõmsad ja rahul kõigega ütleb apostel (Fi. 4:11,12). Ma olen rahul sellega, mis mul on. Ma oskan elada vähesega ja oskan elada ka külluses. Olgem eriti rõõmsad aasta kaunimal pühal, sest meile on sündinud Jeesus Kristus, meid pattudest lunastaja, lõpetab õpetaja.
Kirikuteenistus lõpeb Maestro Erik Veski juhatatud koori jõululaulude ja Dr. Indrek Laul’u eestipäraste oreliimprovisatsioonidega.
Märkimisväärsemaks muusikaliseks momendiks pärast teenistuslikku osa oli klaverisoolo, mille esitas pianist Triin Laul, ja sellele järgnevalt Triinu ja Dr. Indrek Laul’u pisipoegade, 7- ja 5-aastase Jakobi ja Bruno debüüt klaverinumbritega, nende ema hoolsal juhatusel. Nende Beethovenid ja Schuberti palad ilmutasid tõelist talenti ja loodetavat “kõva konkurentsi” nende pianistidest vanematele tulevikus. Seda oli nauding jälgida.
Juta Kurman