Just enne jõule, 14.-19. detsembril 2011. a., toimus EELK korraldusel diakoni kursus USAs Fred Ise kodus, Ellicott City, Maryland. Ainsaks kursandiks oli Agu Ets, Baltimore Markuse koguduse esimees. Teised huvilised, kes tahtsid ainult oma oskusi Luteri kirikust täiendada olid Anne Ise, Carmen Täht, Silvi Valge ja Juta Zacharski. Õppejõuks selle erakorralise kursuse jaoks oli assessor õp Ove Sander, Usuteaduse Instituudi juhataja. Esimene päev algas vastastikuse tutvustamisega.
Kõik pidid mõne minutiga endast rääkima, tutvustades ennast teistele kuulajatele ning ka kursuse õpetajale. Sellega sai õp Ove Sander fikseerida, kuidas õppekavaga edasi liikuda. Peab ka ütlema, et see tutvustus oli ka teatud määral kursantide ja pealtkuulajate lähenemine ükteisega hingeliselt ja vaimselt. Meie saime paremateks sõpradeks selle tutvustamise läbi.
Õp. Sander siis selgitas raamkava, mida ta lootis Jumala abiga selle kuue päeva jooksul läbi viia. Raamkava koosnes järgnevatest punktidest:
• Augsburgi usutunnistus
• Kirikuaasta
• Jumalateenistus
• Jutluse koostamine
• Kiriklikud talitused
• Kirikus õppetund
Märkamisväärne oli ka see asjaolu, et õppuse jaoks ei löödud laual lahti raamatuid, vaid pigem tõsteti läpaka kaas üles. Enamus õppematerjal tuli internetist. Sellega võib konkreetselt öelda, et EELK tegutseb 21. sajandis ning internet võimaldab kiiret juurdepääsu kohutavale suurele hulgale materjalile.
Kursuse ajal vahelduseks ja natukene meelelahutuseks lauldi jõululaule. Kursuse laulik oli Kaunimaid jõululaule, mille andis välja EELK Konsistoorium 1988. aastal. See väike vihik, milles oli ainult 18 laulu, oli esimene jõulutrükis, mida lubati Nõukogude ajal ning ilmus see Viljandi trükikojast Kiir 3. novembril 1988.
Meid suunati internetist vaatama Meie Kiriku kodulehte, tutvumaks Augsburgi usutunnistusega (AU), Luteri kiriku põhidokumendiga. AU, mis on eestikeelse raamatuna välja antud, on tõlgitud saksa keelest eesti keelde. Aga hiljuti on Augsburgi Usutunnistuse Selts teinud uue tõlke ladina keelest eesti keelde. Internetis on AU koos kommentaaridega, aga õp Sander hakkas ise sissejuhatust tegema, alustades, kuidas Luteri kirik oma alguse sai. Selgitas, et Martin Luter ei tahtnud Rooma Katoliku (RK) kirikust lahkuda, kuigi tekkisid põhimõttelised vahed teoloogistes küsimustes. Peale lühikest sissejuhatust, lugesime ja arutasime õp Sander juhtimisel kõik 21 peatükki Augsburgi usutunnistuses.
Järgmises õpetuse etapis suunati meid EELK kodulehele, kust saime kõik vajalikud õppematerjalid. Alustasime selgitusega kiriku aastast, mis algab esimese advendi pühapäevaga. Põhjalikult võeti iga pühapäev läbi ning saime aru, kuidas pannakse paika pühasid nagu Ülestõusmispüha, mis ei ole fikseeritud kuupäevaga. Meil on ka tavaks vabariigi aastapäeva pühitseda jumalateenistusega. Õp Sander seletas põgusalt, kuidas valitakse Piibli teksti igapäevasele lugemisele. EELK jälgib Soome süsteemi ehk perikoopi, mille alusel üle kolme aasta võetakse läbi terve Piibel.
Siis selgitati jumalateenistuse korda, mida nimetatakse agendaks. Alguses tegi õp Sander ülevaate, kuidas see paika pandi, mis on tavad ja millised laulud valitakse jumalateenistusele. Siis rääkis ta ka erinevatest jumalateenistuste kordadest. Suurel pühal nagu jõulud, ülestõusmine või nelipüha kehtib üks kord. Erinevad agendad on ka arumulauaga, armulauata ning kannatusaja jumalateenistustele. Sellega kaasnes seletus, et millal peaks kirikus seisma ning millal peaks istuma. Hetkel on erinevusi ka väliseesti kogudustel, kes jälgivad vanat agendat. Kodueesti kogudused kasutavad uut agendat, mis on liturgiliselt natukene teist moodi ning mis keeleliselt on moodsamas eesti keeles.
Siis liikusime jutluse ettevalmistamisele. On palju raamatuid Ameerikas, mis tegelevad jutluse metoodikaga, aga igaüks leiab siis oma tee jutluse valmistamiseks. Esimene samm on käed kokku ja palvetada, et Jumal õnnistaks seda tööd ning juhataks, mida kirja pannakse, inglise keeles spiritual preparation. Sellele järgnesid veel üheksa sammu, mis käsitlesid näiteks teksti valimist perikoopist, sellest arusaamist, jutluse eesmärgi püstitamist, raamkava tegemist, jutluse kirjutamist ja esitamist.
Õp Sander rääkis siis kiriklikest talitusest. Ristimisele oli kõige rohkem rõhku pandud, sest see toob inimese Jumala õnnistuse juurde. Järgmine oli leeritamine, mida võib ka nimetada uuesti ristimiseks ehk konfirmatsiooniks. Võeti läbi ka haigete armulaud, laulatamine ja matmine. Igal talitusel on mitu varianti ning peab valima kõige sobivama antud olukorras. Kiriklikel talitustel peetakse kõnet, mitte jutlust ja õp Sander tutvustas, millised teemad on sobivad milliste talituste kõnedeks.
Viimane õpetamine toimus Baltimore Markuse Kirikus, kus võeti läbi põhijumalateenistus armulauga. Siin rõhutati ka liigutusi, keha- hoiakut, risti tegemist lisaks sõnale ja liturgiale. See tõi paljud asjad korraga kokku, liturgiliselt ja teoloogiliselt. Lõpuks vaadati läbi ka matuse kord. Siin pidime ka aru saama, mis väliseesti koguduste matuse tavad on ja kuidas seda läbi viia uue liturgiaga.
Selle lühikursusega saime kõik palju rohkem teadmisi oma kirikust ja Luteri usust. See osutas väga intensiivseks õppimiseks, mis oli ainult sissejuhatus sellele, mida tegelikult peab teadma. Õp Sander ütles, et ained, mida meie tegime päeva-kahega on tegelikult semestri pikkused kursused Usuteaduse Instituudis. Oli siiski hea meel seda võimalust ära kasutada ja õp Ove Sanderilt sellist põhjalikku õppust saada. Jumala abiga igaüks jätkab seda õppimist oma võimete järgi.
Agu Ets
301-526-3327
