Oma töö tõttu Vaba Eesti Sõna toimetajana loen ma igapäevaselt eesti lehti. Seega võib öelda, et olen küllaltki hästi kursis sellega, mis toimub kaugel kodumaal ning mõned asjad paistavad kaugele läbi interneti pareminigi kätte kui kohapeal sündmusi kogedes.
Internet on see võlusõna, tänu millele saame me kohal olla ükskõik millises maailma otsas ükskõik millisel ajal. Peame seda nüüd juba oma inimõiguseks – õiguseks saada infot otseallikast ilma vahendajateta.
Just vaba internet, õigemini selle kadumise oht tänu ACTA lepingu heakskiitmisele oli ka selleks viimaseks kõrreks, mis kaameli selgroo murdis ehk mis lõpuks eesti inimesed tänavatele oma valitsuse vastu protesteerima tõi.
ACTA (Anti-Counterfeit Trade Agreement) lepingu ebamäärasus ja selles sisalduvad ohud panid protesteerima terve Euroopa, survestades valitsusi lepingut külmutama.
Eesti peaminister aga soovitas riigikogu infotunnis avaliku diskussiooni asemel rahvast foolium-mütsikesi kanda. Ja seda tänavale miinuskraadidega meelt avaldama tulnud noored tegidki!
Loodetavasti tekib sellest sündmusest arusaamine, et enam ei ole need ajad, kus keegi kõrgelt ülevalt teatab, mida rahvas ütlema ja mõtlema peab. Seni on noored eestlased valitsuse poliitika vastu hääletanud peamiselt jalgadega – see tähendab lahkunud massiliselt riigist, et leida mujal enda peredele ja lastele inimväärset elu.
Loodetavasti nüüd tekib võimalus ausaks dialoogiks ja hakatakse arutama, kuidas üheskoos elu Eestis paremaks muuta. Nii et kõigil oleks hea seal elada ja säiliks ja kasvaks uhkus oma riigi üle.
Kas selline jutt on liiga karm vabariigi aastapäevaks? Liiga negatiivne?
Arvan, et armastus oma maa vastu ei seisne ainult mõõdutundetus kiitmises või võõrastelt kiituse norimises.
Armastus on eelkõige kaastunne ja ausus ja ka selles sisalduv valu.
Ma ei saa olla uhke riigi üle, kus 63 000 last elab vaesusriskis sel ajal kui riigikogu palk tõusis äsja terve miinimumpalga võrra! Ja see on rumal põhjendus, et seadus on selline! Seadus on inimeste tehtud ja inimeste jaoks ja igat seadust saab muuta kui selleks tekib vajadus või tahtmine.
Ma väga loodan, et sellisteks muutusteks tekib Eestis nüüd vajadus ja tahtmine just tänu neile noortele, kes astusid välja oma õiguste eest vabale infovahetusele.
Veidi üle miljonilisele rahvakillule ei tohiks üksteise austamine ja teineteise ärakuulamine üle jõu käia.
Ilusat vabariigi sünnipäeva meile kõigile!
Kärt Ulman
Vaba Eesti Sõna Peatoimetaja