Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur teatasid 22. veebruaril, et samal päeval esitati kahtlustus riigireetmises kaitsepolitseiameti juurdlusspetsialistile Aleksei Dressenile (43) ja tema abikaasale Viktoriale.
Lisainformatsiooni kahtlustuse sisu kohta andsid pressikonverentsil riigi peaprokurör Norman Aas, kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg ja juhtiv riigiprokurör Heili Sepp. Dresserit ja tema abikaasat kahtlustatakse info andmises Vene Föderatsiooni eriteenistusele FSB-le. Kahtlustuse kohaselt oli riigireetmise motiiviks materiaalne kasu.
Dressen koos abikaasaga peeti 22. veebruaril kinni Tallinna lennujaamas, kus Viktoria Dressen plaanis koos salajase informatsiooniga minna Tallinn-Moskva lennule. Raivo Aegi sõnul oli kinnipidamine eesmärgistatud ja ajakohastatud sellele momendile, kätte saadi ka asitõend – andmekandja infoga.
Kapo peadirektor Aeg märkis, et Aleksei Dressen töötas kaitsepolitseis alates 1993. aastast. "Enne seda oli ta ametis miilitsas ja politseis," nentis Aeg. Aegi sõnul tegeles Aleksei Dressen viimasel ajal kaitsepolitseis äärmusliikumiste temaatikaga ning ka info, mida ta FSB-le edastas oli seotud tema töövaldkonnaga. Peadirektor lisas, et Dressenit on alust kahtlustada riigireetmises pika aja jooksul ning ka perioodidel, kui ta oli kaitsepolitseis märgatavalt kõrgematel ametikohtadel kui praegu. "Dressen on olnud kaitsepolitseis ka struktuuriüksuste juht. Dressen on võinud ametialselt kokku puutuda ka vastuluure infoga," ütles Aeg.
Dresseni motiiviks riigireetmisel oli materiaalne kasu, kuigi oma elustiiliga ta seda välja paista ei lasknud. "Kui palju materiaalset kasu ta oma tegevusest sai, selgitab uurimine," sõnas Aeg.
Aeg lisas, et Viktorija Dressen oli viimasel ajal kodune, kuigi ta oli tegelenud varem ka ettevõtlusega ja seda Venemaa suunal. "Viktoria Dressen tegutses kahtlustuse kohaselt kullerina ja sai oma tegevusest aru," ütles Aeg.
Aeg märkis, et kuna Aleksei Dressen kapo ametnikuna ise Venemaale sõita ei saanud, toimusid tal kohtumised FSB kontaktidega kolmandates riikides.
Karistusseadustik näeb riigireetmise eest karistuseks ette kuue- kuni 20aastase või eluaegse vangistuse.
VES/ERR