Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamine Chicago Eesti Majas toimus 28. veebruari pärastlõunal aktuse ja kontserdiga. Enne seda olid Chicago Eesti Maja perenaised valmistanud maitsva lõunasöögi rikkaliku külmlauaga, mistõttu olid aktuselised kõik heas ja hubases meeleolus. Aktuse avas Chicago Eesti Maja president Mehis Vahtra, tervitades aktuselisi E.V. aastapäeva puhul ja paludes kõiki tõusta USA hümniks. Hümni laulis Eestist saabunud solist, Kadi Toom George Radosavlejevic'i klaverisaatel. Järgnes avapalvus Taavi Kaups'ilt.
Ta tänas Jumalat taasiseseisvuse ja vabaduse eest Eesti riigile ja rahvale, palus Tema jätkuvat hoidu ja kaitset, et Ta annaks tarka meelt ja oskust riigi valitsejatele riigi ja rahva jutimisel ning rahvale leplikku meelt ja üksteisemõistmist. Lõpuks palus ta Jumala õnnistust kõikidele koosolijatele ja eriti kaasmaalastele kodumaal.
Siis ütles avasõna Mehis Vahtra. Soovides kõigile head aktuse tuju ta ütles:
"Vaba Eesti on elanud läbi aastate eestlaste südametes ja ühendab meid täna rahvana. Ta on sümbol võitlusest ja võidust, heitlusest ja kaotusest, hämarast ja koidust, püsivusest ja priiusest. Igaüks siin saalis on elanud omaviisi neid tõuse ja mõõnu. Mälestused, elud ja lootused on isiklikud ja erinevad, aga ühine tunne Eesti Vabariigi vastu liidab meid. Oleme valmis ka tulevikus ühinema, võitlema ja hõiskama: ELAGU VABA EESTI"
Järgnevalt laulis Kadi Toom George Radosavlejevic'i klaverisaatel A. Lukas'e Meie Isa palve, mida suurem osa aktuselistest kuulis esimest korda. Siis esinesid Chicago Eesti Maja Kooli õpilased laulu-, kõne- ja tantsupõimikuga. Võiks öelda, et see laste esinemine oli aktuse kõrgpunkt. Mitmeid mudilasi pidi ema või õpetaja aitama ja isegi talutama, aga nad esinesid suure innu, vaimustuse ja bravuuriga, nagu katsudes üksteisest üle hõisata või laulda. See tõi aktuselistele naeru näole ja oma tunnustust avaldasid nad tugeva aplausiga.
Aktuse kõne pidas Eesti Saatkonna asejuht Kyllike Sillaste-Elling. Kõne oli väga sisukas ja päevakohane, sidudes kuulajaskonda huviga. Ta käsitles mitmeid olulisi teemasid ja olukordi Eesti riigi ja rahva arengus peale taasiseseisvuse saavutamist ja tulevikuplaanides. Ta nimetas, et pikk ja raske okupatsiooniperiood jättis meie ajalukku sügava jälje, kuid kõikide raskuste kiuste, meie isamaa-armastus ei raugenud ja me tulime katsumistest välja vabadena. Ta ütles:
"Vaadates möödunud kahele kümnendile tagasi, võime tõdeda, et see on olnud Eestile edukas periood. Meil on oma riik, kus eesti keel on riigikeel, kus meie kultuur on põhiseadusega kaitstud ja kus meie, eestlased, otsutame, kuidas me tahame oma olevikku ja tulevikku korraldada. Kindlasti ei ole Eesti riigis kõik täpselt nii, kui me tahaksime või kunagi unistasime. Ent ometi võime kainelt tunnistada, et oleme võrdlemise lühikese aja jooksul üheskoos väga palju saavutanud. Ja eriti täna, mil me tähistame Eesti sünnipäeva, on meil põhjust olla meie riigi ja rahva üle uhked.
Kyllike nimetas, et peame ka tulevikule mõtlema. Halvad asjad võivad igal ajal juthuda nii, nagu nad on juhtunud minevikus. Tuleb kehtestada kaitsemeetmed – kasvatada Eesti riigi enesekindlust, heaolu ja rikkust, tegeleda oma riigi julgeoleku ja rahvusvahelise maine tugevdamisega ning rahvana kokku hoida ja ühiselt tegutseda. Väga suur samm Eesti riigi kindlustamise suunas toimus 2004. aastal, mil ühinesime Euroopa Liidu ja NATOga. Eriti NATO-ga ühinemine tõi kindlusetunde ja Ameerika Ühendriikide kaitse, mis on määrava tähtsusega. Oli karta, et Balti riikide õhuruumi kaitse NATO lennukite poolt lõpeb juba 2014. aastal, aga nüüd paar nädalat tagasi õnneks otsustati muuta see alaliseks.
Kyllike andis selgitust ka mais Chicagos toimuva NATO tippkohtumise kohta, millest võtavad osa ka Eesti valitsusjuhid. Selle päevakorras on ka Eestile tähtsaid teemasid, nagu Afganistan, raketikaitse ja NATO sõjaline võime. Nii nagu paljud teised riigid on ka USA sunnitud raskest majanduslikust olust tingituna kärpima oma kaitseeelarvet ja seepärast vähendama Eureoopas paiknevat sõjaväge. See on mõistetav, aga see ei tohiks viia NATO kaitsevõime vähendamiseni, eriti Eesti piirkonnas. Sellega ühenduses lootis Kyllike, et Ameerikas elavad eestlased saavad mõjutada USA otsusetegijaid Eesti hüvede kaitsmisel ja olla Eesti riigi sõnumitoojateks nii nagu okupatsiooniaastatel, mil nad mängisid olulist rolli Eesti Vabariigi järjepidavuse hoidmisel.
Järgnevalt arutles Kyllike huvitavalt ja põhjalikult väliseestlaste tähtsusest Eesti riigile ja vajadust nendel jääda eestlaseks, säilitades eesti keelt ja kultuuri. Ta nimetas, et väliseestlaste käekäik on tõusnud oluliseks teemaks ka Eestis, peamiselt tänu viimastel aastatel välja-rännanute suurele arvele. Oleks tore, kui võimalikult palju eestlasi tuleks tagasi Eestisse, sest Eestil on alati vaja häid inimesi. Selleks on Eesti riigi poolt algatatud projekt "Talendid koju!", mis on suunatud tublide eestlaste kojumeelitamiseks. Eesti riik toetab rahaliselt neid eestlasi, kes soovivad Eestisse tagasi pöörduda, kas elama või õppima. Ka korraldab Eesti riik suviseid eesti keele laagreid väliseesti noortele, mis võimaldavad keelepraktikat ja suhtlemist eakaaslastega erinevates vanustes. Nende eesti keele ja meele laagrites kinnistatakse noorte sidet Eestiga ja võimaldatakse Eestiga tutvuda neil, kes soovivad Eestisse õppima tulla või oma tulevikku Eestiga siduda. Eestil on ka väga palju pakkuda. Eesti president Toomas Ilvese sõnadega: "Arenguruumi on palju. Samas on ka piisavalt püsivaid asju, mis teevad Eestist tõsiselt hea riigi: ilus ja puutumata loodus, üks maailma kaunimaid ja raskemaid keeli, mida räägivad maailmas vaid vähesed, unikaalne kultuuriruum, tantsu- ja laulupeod, verivorst ja must leib".
Edasi ütles Kyllike: "Kuid nagu te hästi teate, nõuab eestlaseks olemine ja jäämine välismaises, mitte-eestikeelses keskkonnas pü-hendumust ja aega. Üritused, nagu tänane aktus, ei teki iseenesest. Mul on hea meel näha, et teil siin Chicagos jätkub tahet ja tarmukust oma igapäevatoimetuste kõrvalt eesti asju ajada. Olles käinud erinevatel eestlaste kogumistel nii Ameerikas kui Kanadas, võin öelda, et kõik Eesti organisatsioonid ei püsi nii kindlatel alustel kui teie oma. Lisaks sellele, et teil on oma maja, oma kindel kokkutulemise koht, olete algusest peale suutnud tegutseda Eesti keeles ja Eesti meeles".
Lõpuks ütles Kyllike: "Kriitikud võivad muidugi öelda, et riigipoolne toetus väliseestlastele ei ole piisav, kuid isegi kui Eesti riik oleks väga rikas ja suudaks rahaliselt toetada igat kogukonda väljaspool Eestit, ei garanteeriks see eestluse püsivust välismaal. Rahaga saab küll parandada katkiseid katuseid, kuid koosolemise tunnet kunstlikult ega käsukorras ei loo. Soov üheskoos tegutseda, midagi ära teha, peab tekkima kogukonnas endas. Teil siin Chicagos, kus Eesti riiklust on alati tähtsaks peetud, on see soov selgelt olemas ning olen kindel, et ka tulevikus jätkate tegutsemist Eesti keele ja kultuuri hüvanguks. Olen kindel, et vaatamata sellele, et elate Ameerikas, hoiate igavesti ka Eestit oma mõttes ja südames.”
Järgnevalt tervitas aktuselisi Eesti Aukonsul Chicagos, Eric Harkna, kes luges ette ka Chicago linnapea Rahm Emanuel’i ja Illinois U.S. senatorite Dick Durbin’i ja Mark Kirk’i päevakohased tervitused ning siis Illinois kuberneri Pat Quinn'i deklaratsiooni, milles 24. veebruar nimetati Illinois osariigis Eesti päevaks. ERKÜ kohapealne liige Gilda Karu tervitas nii enda kui ERKÜ poolt.
Langenute mälestamise viis läbi Taavi Kaups. Ta mälestas esmalt kõiki neid, kes olid andnud ülima ohvri, oma elu, vallutajate ja okupatsioonivõimude vastu võideldes, eriti langenud Eesti Vabadussõja sangareid. Samuti mälestas ta neid, kes pikkade okupatsiooniaastate vältel oma vastupanu tõttu olid vangistatud või küüditatud kaugetesse vangilaagritesse ja seal üksilduses varisesid. Langenuid mälestasid aktuselised vaikse püstiseisakuga.
Aktuse lõppsõnas tänas Mehis Vahtra kõiki esinejaid, Eesti Maja perenaisi, aktuselisi ja Enno Toomsalu nimelist kultuurifondi ja teisi lahkeid annetajaid aktuse- ja kontserdikulude katmise eest.
Huvitav on veel märkida, et ligi kahesajaliikmelise aktuselise hulgas oli ainult veel neli meest, kes Teises Maailmasõjas relvaga käes võitlesid Eesti vabaduse eest ja et nad kõik, täitsa juhuslikult, sattusid ühte lauda kõrvuti istuma.
Peale lühikest vaheaega algas kontsert, kus esinesid Kadi Toom ja kohalik klaverikunstnik George Radosavljevic. Kadi Toom on Eestis tuntud meeleolulaulja, kes on avaldanud mitu albumit ja ka üksikplaate. Ta on osalenud solistina Eurolaulu konkurssidel 2001 ja 2003 ning aastal 2008 osales edukalt TV3 laulusaates "Laulud tähtedega".
George Radosavljevic, Piano B.M. on lõpetanud American Conservatory of Music, M.M. ja DePaul University School of Music. Ta on lugematuid kordi esinenud Chicago Eesti Majas iseseisvate kontsertidega ja klaverisaatega solistidele. Oma pika pianistikarjääri jooksul on ta esinenud koos mitmete sümfooniaorkestritega ja ta virtuooslikke esinemisi võib tihti kuulda raadiost.
Kadi laulis "Muinaslugu muusikas" (R. Valgre), "Hoia, Jumal, Eestit" (J. Aavik) ja "Igaühe jaoks on kuskil keegi". Selle järele esitas George kaks klaveripala "Die Lorelei" (Franz Liszt) ja "Etude in C minor" (Frederic Chopin) ning siis jälle Kadi ja George koos "Laul Kodumaast" (Eduard Aav) ja "Ärkamise aeg" (R. Eespere). Tugeva aplausi nõudel nad kordasid "Ärkamise aega".
Kontsert oli väga meeldiv ja mõlemad, Kadi ja George teenisid tugeva aplausi iga pala eest ja eriti kontserdi lõppemisel. Mõlemile anti üle kena roosikimp.
Tahaks veel nimetada, et laulud olid väga sobivalt valitud Kadi poolt vabariigi aastapäeva aktuseks ja ta meeldiv lauluhääl tegi need väga nauditavaks. Aktuseliste seas olid mitmei endisi koorilauljaid nii Chicago Maja Meeskoorist või Chicago Eesti Segakoorist ja kui Kadi laulis tuntud koorilaule "Hoia, Jumal, Eestit", "Laul Põhjamaast" ja "Ärkamise aega" võis näha, et ka nende suud liikusid. Kindlasti viis nende laulude kuulmine neid tagasi aega, mil nad ise neid kooris laulsid. Imestamisväärne on ka, kui hea oli George'i klaverisaade. George ja Kadi olid saanud ainult üks kord koos harjutada ja mitmed viisid olid Georg'ile täiesti tundmatud, aga tema klaverisaade oli väga täpne. See tõi esile kui vilunud ja meisterlik klaverikunstnik on George.
Oli igati meeldiv ja meeldejääv Eesti Vabariigi Aastapäeva tähistamine
Enno Toomsalu