14. märtsil emakeelepäeva puhul korraldadi e-etteütlust tänavu viiendat korda. Emakeelepäeva pühitseti Kristjan Jaak Peter-soni sünniaastapäeval aga juba 17. korda. E täht sõna etteütluse ees tähistab mõistet "elektron" (nagu ka e-post ehk e-mail) ja tähendab, et etteütlus sooritati interneti vahendusel. Loomulikult kirjutasid paljud inimesed raadios ette loetud teksti ka pliiatsiga paberile üles, aga arvuti ja internetiühenduse puudumisel need paraku arvesse ei läinud. Pealinnas kõlab Vikerraadio nt sagedusel 104.1 MHz (megahertzi), aga seda saab ka kuulata otse-eetris ehk reaalajas ööpäevaringselt ja ülemaailmselt Vikerraadio kodulehe kaudu (www.vikerraadio.ee). Vanemad lugejad võiksid ainuüksi eesti raadiokanalite kuulamise ja eesti telesaadete vaatamise nimel endale arvutid soetada. Noorem põlv õpetab paar vajalikku vajutamist ära ja läheb lahti!
3670 oli rekordline arv inimesi, kes tänavu arvuti taga istudes ja kuulates ette-ütlusteksti Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippis ja siis vajutas kohale, kus kirjas "SAADA". Möödunud aastal saatis oma kirjatööd nõnda ära 1070 osalejat.
Võitjaid selgitas ja teatas ning tulemusi kommenteerisid Vikerraadio keskpäevasaates Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur Peeter Päll ja ajalehe Postimees keeletoimetaja-korrektor Maris Jõks. Võitjad selgusid mitmes kategoorias ning eriti rõõmusav oli see, et üldvõit (kõige kiiremini kohale jõudnud vigadeta tekst) läks õpilasele! 100% vigadeta töid saabus kokku üle 50, mida keeletoimetaja Maris Jõks pidas isegi ootuspäraseks, kuna tänavune tekst oli möödunud aastasest oluliselt lihtsam ning temas oli ka palju paralleelvõimalusi (vaata märkusi, mis ära toodud tekstijärgselt).
Võitjad kategooriates: täiskasvanu – Helli Lõoke; õpilane ja ka ÜLDVÕIT – Triin Kolga, Hugo Treffneri Gümnaasium; filoloog – Averonika Beekmann; muu emakeelega – Uta Kührt. Uta emakeel on saksa keel ning ta on kuus aastat Eestis elanud ja keelt õppinud. Tema tekstis oli 2,5 viga. Auhinnad pani välja Haridus- ja Teadusministeerium ja kirjastus Varrak.
Head lugejad! ISTUGE TAAS KOOLIPINKI JA PROOVIGE ETTEÜTLUST! Lugege oma lähedastele ja sõpradele ette allolev tekst või vaadake, kui hea on teie endi kirjakeeleoskus. Plusspunkte saab kindlasti kauni käekirja eest, sest just e-etteütluse järgselt algas raadios samal sagedusel küsitlus ja arutlus teemal: kas tänapäeval on ilus käekiri oluline? Vikerraadio kodulehe küsitlusel vastas 9% "Ei, sest niikuinii pannakse kõik kirja arvutiga"; 30% "Jah, käekiri peab ilus ja arusaadav olema" ja 61% "Jah, sest käsitsi kirjutamine on kirjakultuuri lahutamatu osa".
Etteütluse tekst:
Pressiteade
Tallinn, 14. märts 2012
Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul, 20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg hätta,“ nentis ta. Võitjatele on prestiižsed auhinnad välja pannud haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.
Märkused: Veaks ei loeta kui emakeelepäeval järel koma puudub; kui 20-aastasena ei ole komadega eraldatud või on eraldatud vaid eest; kui ette näha järel koma ei ole; kui teadusministeerium järel on koma semikooloni asemel.
Õige on ka: Haridus- ja Teadusministeerium (suurte algustähtedega); Tartu Maraton (läbiva suure algustähega); XIX sajand (punktita); 20aastasena (sidekriipsuta).
Allakirjutanu tegi kokku 7 viga, k.a. kaks komaviga ja 3 kokkukirjutamise viga (õige oli lahku). Kaugel elavate kaasmaalaste puhul võiksid probleemsed sõnad olla: prestiižsed, üle-eestiline (mida võib ka sidekriipsuta kirjutada, aga kindlalt väikse e-ga) ja eesnime tähtedega kirjutatud K. J. Peterson – tähe ja punkti järel peab arvutiga kirjutades jätma TÜHIKU, mida käsitsi kirjutades mitte kuidagi nõuda ega kontrollida ei saaks. "Ja" ja "ning" ees oli kahel korral koma, "kuna see oli kõrvallause lõpp ja siis jätkus pealause," selgitas keeleteadlane Peeter Päll.
Riina Kindlam,
Tallinn