25. märtsil möödub 50 aastat päevast, mil Kalifornias moodustati korporatsiooni Filiae Patriae aktiivselt tegutsev koondis. Seda ümmargust sünnipäeva tähistati 3. märtsil Los Angeleses, Eesti Maja ruumides.
Sisutihedale päevale oli planeeritud rohkesti erinevaid toiminguid. Kõige varasemateks kohalviibijateks olid rebased 2011. aasta coetusest, kes juba varahommikul tegid kiiruga viimaseid ettevalmistusi õhtuseks rebasteatriks. Oli ju vaja lavadekoratsioonid valmis sättida ja tükk veelkord koos läbi mängida.
Enne pereliikmete ja külaliste saabumist oli rebastele plaanitud veel viimane rebastund. Kuigi rebaseksam sai juba paar nädalat tagasi kõigi nelja uue rebase poolt edukalt sooritatud, siis oli see viimane tund vaid informatiivne ja huvitav lisa õppele. Sedapuhku viis selle läbi mitte enam Kalifornia koondise noortevanem, vaid Tartust külla sõitnud tgl! Miina Voltri. Põgusalt tutvustas Miina Tartu konvendi elu ja sündmusi, rääkides lähemalt korporatsiooni aktiivsest igapäevaelust ja selle korraldamisest. Enamus Kalifornia koondise liikmeid siin on vilistlased ja mitte enam üliõpilasestaatuses, sellest tulenevalt on ka meie igapäevaelu natukene teine. Koos käime regulaarselt, aga harvem, mille tõttu ei jõua kõikide traditsioonidega kaasa minna, mida aktiivsed tegevliikmed Tartu konvendis iganädalaselt korraldavad. Huvitav oli koos arutada, kuidas osad traditsioonid ja tegevused on alguse saanud ja mis on nende mõte tänapäeval.
Järgnes üldkoosolek, mida viis läbi hiljuti tegevust alustanud selle aasta eestseisus, vil! Lumme Erilt esimehena, vil! Christel Strömberg abi-esimehena, vil! Kadri Speek noortevanemana ja vil! Tiiu Leetmaa kirjatoimetajana. Tehti rahaline aruanne ja kokkuvõte eelmise aasta akadeemilisest tegevusest, korraldatud heategevusest ja toimunud perekondlikest- ning kultuurisündmustest. Lõpuks saabus kätte see hetk, mida neli meist olid oodanud juba mõnda aega. Iga rebase akadeemiline ema tutvustas paari sõnaga oma akadeemilist tütart ja vahetas tolle musta rebastekli välja värvilise vastu. Rebased said ka ära arvata, kes võiksid olla nende akadeemilised isad, kes olid neid terve eelmise aasta jooksul eemalt jälginud. Oli väga rõõmus emotsionaalne hetk saada hulgaliselt kallistusi ja õnnitlusi, ning igalt fiilialt värvipaela, millele peale kirjutatud südamlik sõnum. Korp! Filiae Patriae Kalifornia koondis on nüüd rikkam nelja uue liikme võrra, kes soovivad jätkata seda ilusat traditsiooni, millele panid alguse kümme vaprat naist 1920. aasta 27. oktoobril Tartu ülikooli juures.
Enne piduliku õhtu avmist peeti liikmete keskel veel õestuspidu. Pidupäevaks oli Los Angelesse sõitnud ka paar fiiliat kaugemalt, kes ei saa igakuistel üritustel kaasa teha. Meeldiv oli koos läbi teha see ilus traditsioon.
Piduliku õhtu programmi mahtus mitmeid erinevaid etteasteid ja sõnumeid. Soojad tervitused andsid edasi kutsutud väliskülalised, sõbrad ja tuttavad Eesti Üliõpilaste Seltsist Põhjala, korporatsioonist Vironia, Eesti Naisüliõpilaste Seltsist, korporatsioonist Rotalia ja korporatsioonist Fraternitas Liviensis. Enne õhtusööki saime nautida naisansambli laulmist, klassikapala esitust klaveril ja traditsioonilist jazzi kitarril. Peale õhtusööki tegi vil! Madli Puhvel tagasivaate korporatsiooni Filiae Patriae Kalifornia koondise asutamisest. Vil! Madli Puhvel oli ka ise üks kuuest asutajaliikmest 1962. aastal. Huvitav kokkuvõte tutvustas meeleolu ja olusid Eestile tol raskel ajal, kui akadeemilised korporatsioonid olid võõra väe sunnil suletud ja tegevus oli seiskunud. 1940. aastaks oli korporatsioonil Filiae Patriae liikmeid 380, kellest 214 saatus Eestist kaugele maailma eri paikadesse viis. Võõrsil olles koonduti ja hoiti elus korporatsiooni tegevus. Aastate jooksul on kujunenud välja kindlad traditsioonid ja tegevuskavad, järgides aga alati korporatsiooni eesmärke: akadeemilise teadustöö soodustamine, liikmete arendamine, sõpruse loomine ja mis kõige tähtsam – isamaa-armastus ning eesti keele- ja kultuuri väärtustamine.
Viimaseks etteasteks oli koomiline rebasteater. Tükiks oli valitud Andrus Kivirähu näidend “Vapper keefir”. Sel hetkel, kui rebased selle näidendi kasuks otsustasid, ei teadnud nad veel, et sama autori näidend “Meri ja Orav”, eesti näitlejate Andrus Vaariku ja Egon Nuteriga osades, tuleb Los Angelesse külla veel samal nädalavahetusel. Järgmisel päeval kui hr. Kivirähk eesti publikule “Meri ja Orava” tükki tut-vustas, naljatas ta, et on hea meel näha et “Vapper keefir” on juba ette jõudnud siin samal laval.
Toreda õhtu lõppedes sai tantsida elava muusika saatel. Kui ma sel õhtul koju läksin, oli meeleolu veel kaua täis erutavaid tundeid. Mõtlen endamisi, et mis on see põhjus, miks ma selle korporatsiooniga otsustasin liituda. See ei ole vaid et saada uusi tuttavaid elades siin võõrsil. See on kohustus, mis seob mind kogu eluks. Aga see on meeldiv kohustus olla korporatsiooni Filiae Patriae liige ja kanda endas neid põhiväärtusi: headus, tarkus ja koduarmastus. See on meeldiv ülesanne hoida ja toetada teisi eesti naisi akadeemilistes ettevõtmistes ja ka muudes elulistes otsustes.
Vivat, Crescat, Floreat Corporatio Filiae Patriae!
Karin Kuljus
