Just praegu on maailmas domineerimas kaks voolu – megatrendi. Mõlemad vaimustavad laiahaardeliselt, kuigi on omavahel täielikult vastuolus. Üks neist on nn konstruktivism: idee, et inimesed on sotsiaalselt konstrueeritud samamoodi nagu ühiskonna institutsioonid. Lootusetult vanamoodne on arvata, et isiksusel on tahke tuum. Teine trend on neodarvinism, mis väidab, et bioloogia määrab iga üksikasja meie käitumises. Kõik on kirjutatud geenidesse.
Nende voolude teooria on palju laialdasem ja keerulisem. Siinkohal ainult lihtsustatud osaline probleemide käsitlus. Konstruktivis-mifilosoofia kohaselt on teadmised konstrueeritud ja ei vasta tegelikkusele. Inimest nähakse nagu plastiliini, mida keskkond saab vormida igas võimalikus suunas, isegi meie sugu on sotsiaalne konstruktsioon. Neodarvinism usub, et ümbruskonnal pole mingit mõju, sest valitseb närvirakkude keemia. Kui usud, et „ego“ mõtleb ja haarab initsiatiivi, oled täiesti ajast maha jäänud.
Need kaks ideoloogiat peaksid omavahel võistlema, kuid meie pealiskaudsel postmodernistlikul ajal võivad nad kergelt kõrvuti eksisteerida, nii et toetatakse ühte hommikul ja teist õhtul. Mõlemad on ju populaarsed moevoolud.
Praegu tahetakse tungivalt laiendada soolise neutraalsuse mõistet. Kirikutes olgu sooliselt neutraalne abielu. Selle trendi Rootsi pioneerriigi lasteaedades kutsutakse nii poisse kui tüdrukuid senise „han-hon“ asemel ühisnimetusega „hen“. Ei tohtivat nii varakult juhtida tähelepanu soolisele erinevusele! Võiksid ju lahendada selle probleemi üleminekuga eesti keelele! Naaberriigis Taanis on seda seni võetud muige ja õlakehitusega.
See strateegia soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks (gender mainstreaming) on võetud eesmärgiks nii ÜROs kui ka Euroopa Liidus. ÜRO kirjeldab oma lähtepunktina, et soorollid õpitakse sotsialisatsiooniprotsesside kaudu, need ei ole kindlad, vaid muutlikud. Rõhutatakse, et tahtlikult ei räägita naiste võrdõiguslikkusest, kuid just sellest "süvalaiendamisest", sest ka mehi tuleb muuta nii, et need kaks sugupoolt ühinevad samaks vooluks. Loomulik sooline erinevus on ainult ettekujutus ja konventsioon, millest võib lahti saada. Identiteet on elastne, saame liikuda sugudevahelisel ühisteel ja kujundada end ise. Meie elu tüüritakse meie nõudmiste ja õiguste kaudu ning muudetakse läbi teadlike sotsiaalsete strateegiate.
Vastupidiselt vaatleb neodarvinism kõike kui mittemuudetavat bioloogilist saatust. Inimene on nagu heeringas, hani või hamster oma geenide kütkes. Isegi vaba tahe on illusioon, sest aju-uurijad arvavad, et nad skaneerimisel näevad ajus ühte keskust, mis aktiveerub ja langetab otsusi üks nanosekund enne, kui "ego" arvab seda ise tegevat..
See on tegelikult kõrgetasemeline koomika, aga ka tunnistus sellest, kui agartahteliselt kaasaeg harrastab oma moevoole. Need kaks voolu on nagu tuli ja vesi, kuid nad lepivad kokku ühes faktis, et mei1 pole tegelikult mingit „ego“. See on meil vist siiski olemas, aga seda peame igal hetkel kätte võitlema – oma vastutust rakendades ja isiklikku süüd tunnetades. Meie pole mingid sotsiaalpedagoogilised metaformoosi objektid ega ka keemilised robotid. Meil on vaba tahe, kui me julgeme seda kasutada. On ka võimalik trotsida üleskasvuaega või seista vastu bioloogilistele impulssidele. Kunagi pole inimene rohkem inimene, kui siis kui ta pühib kõik head vabandused teelt saavutamaks vabadust teha õiget.
Nendel vooludel on eriti heaoluühiskonnas palju kõlapinda. Siin viidetakse igasugustele asjaoludele ja mõjudele, kui tahetakse vältida midagi, mis nõuab panust ja leida kerget väljapääsuteed.
Loomulikult on ka neid voole kritiseeritud. Konstruktivismi väljapaistvamad kriitikud on Karl Popper ja Friedrich von Hayek. Viimase arvates on konstruktivism eriti tugev sotsialistide hulgas, aga on siiski leidnud kõlapinda ka liberaalide juures. Hayek vaatleb seda kui mõistuse väärkasutamist, mis viib paljude inimlike institutsioonide valetõlgendusele. Sellistel moevooludel on küll ajaloos piiratud eluaeg, aga selle jooksul võivad nad siiski palju mõju avaldada ja koguni arengut traditsioonilistest rööbastest välja viia.
Vello Helk