Aastaringi viiendal kuul on maakeeles mitmeid nimesid: lehekuu, lehtkuu, lehehakkamise kuu, lehtemineku-kuu, õiekuu, toomekuu, suvistepühakuu, suikuu, suvekuu ja külvikuu. Kuu nimed on seotud looduses toimuvaga. Lehekuul puhkevad puudel-põõsastel lehed ja õiekuul õied, toomekuul lummavad õitsvad toomepuud ning külvikuus tuleb teha enamus külvitööd. Mai, maija, maiusekuu ja meiukuu on maakeelde laenatud üle vene, rootsi ja saksa keele ladina keelest. Roomas tähistas kasvujumal Maiusele pühendatud kuu aasta kolmandat kuud.
09.05. Ligupäeval on puhastatud küla ühiseid pesupesemiskohti. Kuna meil selliseid enam ei ole, võib igaüks oma pesumasina ja sauna korda teha.
Vadja likopäivä on päev, mil tehakse ühiselt korda küla pesupesemiskoht (vadja. liko). Võrumaalgi on kevadine ühine veevõtukoha korrastamine tuntud.
Maahingaus 17.05. ehk maa hingamise päev on maarahva meelest maaema sünnipäev. Sel päeval maa puhkab, on suur püha. Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Maahingausel on kõik puud pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Suvisted 23.05. ehk tõupüha on suve- ja naiste-pühad, Põhja-Maavallas ka kiige- ja munapühad. Suvistelaupäeval koristatakse kodu ja tuuakse kased tuppa. Pühapäeval kogunetakse kiige juurde pidutsema. Lauldakse, tantsitakse ja mängitakse ringmänge. Teisel pühal käiakse külas ja kiikumas.
Maavald.ee
