Demineerijad leidsid 24. mail Tallinnast Männikult 15 tonni maha maetud plahvatuslikku lõhkeainet, enamjaolt trotüüli. Demineerijate kaevetööd kestsid kolm päeva, enne kui ala suudeti trotüülist puhtaks teha, sealt edasi toimetati lõhkeaine kaitseväe masinatel ja politsei eskordi saatel Tapale, kus leitu lõhkamise teel kahjutuks tehti.
Operatsiooni olid kaasatud teadlased, meedikud, päästjad ja kaitseväelased, aga ka ajaloolased. Sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhke-aine pärines kohapealt, sest esimese Eesti vabariigi ajal tegutses seal pommide vala-mise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium ning veel mõned asutused ehk sisuli-selt Eesti vabariigi kaitse-tööstusettevõte.
"76 aastat tagasi 15. juunil 1936 toimus seal väga suur plahvatus, kõige suurem õnnetus, rahuaegses Eesti vabariigis, Männiku plahvatus, kus sai surma 63 inimest," rääkis Õun.
Väga lihtsustatult seisnes pommivabriku töö vanadest meremiinidest välja sulatatud trotüüli ümbervillimises mürskudesse, milles olnud varasem lõhkeaine oli plahvatusohu tõttu suurtükitorus sealt välja võetud. Plahvatas arvestuslikult 9 tonni lõhke-ainet, aknad ja aknaraamid purunesid ka kilomeetreid eemal Nõmmel. Õnnetus tõi teadmise, et selline pommitehnoloogia on liialt ohtlik ja tehas suleti.
"Ilmselt jääkide hävitamiseks ei hakatud kaugele minema, valati lõhkeaine kenasti aukudesse ja sinna ta jäi 75 aastaks. Kindlasti on see täielik üllatus ka mulle, ma ei arvanud, et vabariigis niimoodi tehakse, aga ei ole midagi uut siin ilmas. Kui näeme, kuidas uues Eesti vabariigis igasugu sigadusi toimub, siis vanas püüti seda ka teha, aga tore oli, et seda sai teha kohas, kus oli okastraat ümber, ei paistnud kellegi silma," sõnas sõjaajaloolane.
Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul ei ole midagi sellist 20 aasta jooksul Eestist leitud, kuid võib öelda, et see on ka maailma mastaabis väga unikaalne juhtum, kui selline leid äkitselt välja tuleb.
VES/BNS
