Kindlasti lauldi ja tantsiti mujalgi, aga nii suur koor ja nii palju tantsijaid said eelmisel nädalavahetusel kokku küll ainult Tartus ja Tamperes. Tartu laulupeo nimigi Põhja- ja Baltimaade Meestelaulupäev viitab sellele, et lauljaid oli mitmelt maalt – Eestist, Soomest, Lätist, Leedust Norrast ja Rootsist ning Fääri saartelt. Kokku ligi 5000 meest ja poissi. Kõige vanem oli 95-aastane härrasmees Tartust, Kõige nooremad aga algkoolipoisid. Lauldi kodust ja kodumaast, isast ja pojast, kangetest meestest. Lauldi rahva hulgas lemmikuks lauldud koorilaule ja maailma klassikalist koorimuusikat. Lauldi kokku üheksas keeles.
Ja naised istusid Tartu Lauluväljaku murukamaral, kuulasid ja muudkui kiitsid oma mehi, sest lõpuks lauldi ju Gustav Ernesaksa „Hakame mehed minema…“ Eks ikka kodu poole kõndima, kuhu ikka siis naised oma mehi ootavad.
Pea sama suur vägi tantsijaid oli aga juba 13. juunist alates Soome suuruselt kolmandas linnas Tamperes Eesti–Soome kolmandaks tantsupeoks valmistumas. Pea terve nädala koos olnud tantsurahvas tuli pühapäeval, 17. juunil Ratina staadionile tantsulise Vennassümfooniaga (Velisinfonia) kahest rahvast – eestlastest ja soomlastest. Vennas-tantsusümfoonias võtsid kaks kanget tänapäeva meest Kalevi ja Kalev üksteiselt mõõtu ning tantsiti lahti kahe rahva sarnasused ja erinevused, aga kõige enam meievahelise sõbrameele ja ühtehoidmise. Nii said kõik teada, et soomlasele ja eestlasele meeldivad paljuski samad ja sarnased asjad, mis siis, et muidu üksteisele kohati täiesti arusaadavas naabri keeles on ka vimkasid ehk kujult ühesuguseid, aga suisa vastupidise tähendusega sõnu.
Tampere peol tantsiti soomlaste lemmiktantsu – tangot, tantsiti merest ja ehitati ülemeresilda.
Ja veel – rõhutada tuleb sedagi, et polnud seal Tamperes tantsimas sugugi mitte ainult soomlased ja eestlased, vaid kutsutud oli teisigi ehk Petroskoist Mumbaini. Vennassümfoonia peol oli tantsijaid esmalt muidugi Venemaa valduses Karjalast, aga ka Makedooniast, Tshehhimaalt ja Indiast.
Tampere on olnud Soome uhkemaid tööstuslinnu, nüüd on paljud vanad tööstushooned saanud muuseumideks. Muuseum vanas vabrikus on tänapäeval kogu maailmas moes ja niisugune kunagisse tehasehoonesse rajatud muuseum väärib vaatamist nii arhitektuuri, ajaloo kui ka lihtsalt muuseumi kui niisuguse seisukohalt ning on põnev nii noorele kui vanale, lihtsalt huvilisele kui ka museoloogile. Ja Soome-Eesti Tantsupeo kohana väga võluv ning Eestist sõitnud tantsijaile rohkesti vaatamist pakkuv. Ainuke, mis peopäeval võluv polnud ning Kalevi ja Kalevi, lisaks kõigi 5000 tantsija tuju rikkus, oli ilm. Terve nädala ilusat ilma hoidnud, oleks see ikka pidanud pühapäevani vastu pidama, aga ei. Seevastu Tartus oli ilm ilus ja pidu mõnus. Ilmaga on aga eestlaste kogemuse koha pealt ikka nii, et kunagi ei tea. Eriti mitte laulu- või tantsupeo ajal.
Kolmandat korda toimunud kahe rahva tantsupeo korraldasid Soome Folkloori Nõukogu, Eesti Rahvatantsu ja Rahva-muusika Selts, Soome Noorsooseltside Liit ja Tampere linn.
Kadi Alatalu
Tallinn- Tartu-Tampere