See on igivana tõde, mis ei lase end tagantjärele palju häirida poliitilistest süsteemidest. Eriti kui lõpp on hea. Sellest vaikivad ju need, kelle suu suleti igaveseks. Siinkirjutaja keeruline noorus kulges kahe okupatsiooni ajal ja lõppes suhteliselt hästi paguluses. Nii pole tagasivaates just põhjust nuri-semiseks, aga siiski meenutamiseks, et see aeg võttis paljudelt eakaaslastelt nende nooruse.
Noorus läheb üha ilusamaks pensionipõlve liginedes, eriti kui seda kroonib vanema ea karjäär. Võõrvõimu ajal üles kasvanud noorusel on erinevaid mälestusi, aga ka ühiseid elamusi selle süsteemi tingimustes. Seda illustreerib üleskutse 26. juuni Eesti Ekspressis, mis algab:
”Sõbrad! Kaasteelised! Vähemalt kaks põlvkonda on neid kunagisi Eesti üliõpilasi, kes töötasid suviti Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas. See polnud mitte ainult hoonete montaaž, müüriladumine, põrandate valamine, kraavitamine – ühesõnaga: töö ja teenistus. See oli samavõrd ja ehk enamgi veel esimene elukool, demokraatia- ja omavalitsuskool. See oli paljudele elukestva sõpruse, kogukondlikkuse allikaks, nagu ka tulevaste perede viljastavaks sünnikoduks.” Lisatakse, et järgmisel aastal võinuks olla Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva 50. töösuvi. Nooruse tagasivõitmiseks kutsutakse osalema tuleva aasta 13.–14. juulil Pärnus kavandatavas maleva üldkokkutulekus. On loodud koduleht, tahtmiseks ja lootuseks on, et kunagine Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev taassünniks Eesti Ühendatud Elamusena. Kavandatakse ka mälestusteost, materjale kogub ärimees ja ekspoliitik, ka maailmarändur Tiit Pruuli, kes ütleb, et ”Me ei tee mitte klantsalbumit kamina ääres imetlemiseks, vaid ausat kokkuvõtet ühest ajastust ja nähtusest, mis on mõjutanud mitme põlvkonna jagu eesti haritlasi."
Üleskutsele on alla kirjutanud rida varem ja nüüdki tuntud tegelasi alates Jaak Aaviksoost. Seinast seinani, on peale Aaviksoo veel teisigi aktiivseid poliitikuid (Igor Gräzin, Rein Lang), samuti ajaloolasi (Mati Laur, Tõnis Lukas) ja ärimehi (Neinar Seli, Olari Taal, ka Eesti rikkaim mees Toomas Annus). Ideoloogilise tausta eest hoolitseb Jaak Allik, talle sekundeerib Indrek Toome. Selgroo toeks on ka ELKNÜ Keskkomitee 1. sekretär 1978–1984 Donald Visnapuu ja ELKNÜ Tallinna Linnakomitee sekretär 1981-1985 Jaak Saarniit, praegu Riigi Kinnisvara A/S juht.
See on imponeeriv seltskond. Üleskutse ilusad sõnad vajaksid selgitust ja täiendust. 5. juuli Eesti Ekspressis viitab Priit Hõbemägi faktile: näib olevat täiesti unustatud, et ei EÜE ega ükski N. Liidus tegutsenud üliõpilaste tööorganisatsioon polnud iseseisev ühing, üliõpilaste vaba tahte ja eneseteostuse vili, vaid kompartei poolt loodud ja komsomoli kaudu rangelt kontrollitud organisatsioon, mille eesmärk oli haritlashakatistele proletariaadi diktatuuri tingimustes töökasvatust ehk “tukivingu” tunda anda. EÜE Keskstaabi tuumik koosnes partei keskkomitee poolt heakskiidetud küünilistest noorkommunistidest. Seepärast peaksid endised komsomolituusad enne malevarestauratsiooni tegema kõigi lihtmalevlaste ees täieliku huvide paljastamise, nagu meie president ajakirjanikelt nii kaunisõnaliselt nõudis. Kes tegi oma võimu kasutades malevlastele halba – tunnistage patud üles ja paluge andeks!
Priit Hõbemägi peaks oma sovetiaja tausta tõttu teadma, et see nõue on võimatu. Need komsomolituusad olid teisejärgulised tegelased. Nende eeskujud, tollased võimukandjad, kes veel osalt on jätkanud võimu juures, ei taha teada midagi oma minevikust sütitatavate kihutuskõnedega. On koguni haavunud, kui keegi julgeb seda meenutada, kahetsemisest pole juttugi, nii et seda ei saa ka nõuda nende õpilastelt. On unustanud need, keda suunati ümberkasvatusele Gulagi kõrgkooli.
Hõbemägi loetleb allakirjutanute seas hulga endisi komsomoli- või komparteikarjeriste. Ka ülejäänud allakirjutanud on valdavas enamikus hästi tuntud: Riigikogu liikmed, tippärimehed… Usutavasti hea mäluga inimesed, kes aga sel puhul on oma mälu deponeerinud. Ta paneb ette elustada ka Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitee, et pidu oleks autentsem. Sest sellist lähiajaloo unustamist, nagu praegu EÜE reanimeerimise ümber toimub, poleks George Orwell osanud isegi unes näha. Ta lisab: Tiina Jõgeda kirjutas kord oma kolumnis “Õnne valem”, et inimesele on iseloomulik elus juhtunud ebameeldivad ja valusad hetked ära unustada ning meeles pidada üksnes head. Demokraatliku ühiskonna liidritele (nagu allakirjutanud) pole totaalne mälukaotus nende avalikus elus lubatud.
Seda sõnavõttu kommenteeriti väga elavalt. Võrgukommentaarides on tihti palju rumalusi, aga seekord kommenteerivad enamikus endised malevlased, mis võimaldab mitmekülgsema mulje kui positiivselt sõnastatud üleskutse. Sellest rohkem järgmises artiklis.
Vello Helk
