Saksamaa Kristlikud Demokraadid (CDU) peavad Helmut Kohli ametiastumise 30. juubelit.
Pfalzi liidumaalt pärit poliitik juhtis vabariiki 1982-1998. Tema karjäär lõppes annetusteafääriga, tänaseni ei ole poliitik nimetanud annetajate nimesid ehk ta asetab ennast ülemaks selle riigi seadustest, mida ta 16 aastat juhtis. Kohli käitumine viis CDU sügavasse kriisi, rikkus ära kroonprintsi Wolfgang Schäuble karjääri ja tõi nüüdse kantsleri Angela Merkeli Saksamaa poliitilise elu tippu.
Võimuinimene Kohl (sündinud 1930) on vaidlusalune isiksus. Tänapäeval asetatakse isegi tema roll Saksamaade ühinemisel küsimuse alla: kantsler lihtsalt kasutas ära temale pakutud juhuse, ütlevad mitmed. Tegelikud kangelased on julged Saksa DV kodanikud, kes demonstratsioonidega avasid tee Berliini müüri langemisele. Teatavasti ei tajunud kantsler sedagi, et Nõukogude Liit oli majanduslikult kokku varisemas, käis ju Mihhail Gorbatšov läänes toiduainete ostmiseks rahvale raha kerjamas. Samuti oli Kohl Baltimaade iseseisvumise vastu isegi veel siis kui punane süsteem vaevles agoonias ning Vilniuses, Riias ja Tallinnas oli reaalne oht, et KGB organiseerib sotsialismi säilitamiseks veresauna. Kuid ei täitunud ka Kohli ennustused, et Ida-Saksamaa räsitud majandus puhkeb kohe õitsele. Veel nüüd, üle kahekümne aasta hiljem, maksavad läänesakslased oma kaasmaalastele idapool-setes liidumaades solidaarmaksu. Ikka veel on elu- ja palgatase endises DDRis selgelt madalam kui lääne poolel.
Helmut Kohli isiklik tragöödia
Kuid samal ajal kui Berliinis kilisevad šampuseklaasid, lausutakse sõbralikke kiidusõnu ja juubilar uputatakse üle lilledega, on meediad täis kirjutisi, mis räägivad Helmut Kohli isiklikust tragöödiast. Kauaaegne liidukantsler istub peale rasket kukkumist ratastoolis ja räägib vaevaliselt. Mis juhtus 2008, ei tea keegi. Aasta varem tehti Kohlile põlveoperatsioon, ta sai kunstlikud liigesed. Eckhard Seeber leidis oma šefi õhtul köögis meelemärkusetuna, pea ümber vereloik. Arstid diagnoosisid hiljem raske ajutrauma. Haiglas suudeti Kohl küll stabiliseerida, kuid oli selge, et ta vajab elu lõpuni põetajat.
Ja nii räägib varem kardetud poliitiku poolest tema uus noor naine, Maike Kohl-Richter. Tema on nüüd kuninganna riigis, mida valitses 41 aastat Hannelore Kohl, tema abikaasa kahe poja ema. Ludwigshafen-Oggersheimis asuva bangalo ukse on Kohl-Richter sulgenud jäädavalt nii Kohli poegadele Walterile ja Peterile, kui mitmetele ekskantsleri vanadele ustavatele teekaaslastele. Üks nendest on Heribert Schwan, kes kirjutas Kohli memuaaride kolm esimest osa. Neljandat osa paluti tal mitte kirjutada. Palve tuli proua Kohl-Richterilt. Enne oli Schwan kirjutanud teose Hannelorest, tuues päevavalgele intiimsedki pihtimused nagu selle, et vene sõdurid olid ta Teise maailmasõja ajal vägistanud, ja abikaasa ebatruuduse. Hannelore Kohlil oli haruldane valguseallergia, ta ei talunud enam elu pimeduses (kui uskuda poega Walterit, siis ka abikaasa ükskõiksust) ja lahkus maisest elust vabatahtlikult.
Eraisikuna ja isana on Kohl äpardunud
Kuid õnnetu on samuti perekond Seeber, kes hoolitses aastakümneid Kohlide heaolu eest: Eckard 46 aastat autojuhina ja Hilde üle kümne aasta koduhoidjana. Sohver aga mitte ainult ei sõidutanud Kohli, ta oli sellele lisaks veel truu teener, kes niitis ülemuse aia muru, tegi väikest remonti ja viskas saunas leili. Peale Kohli õnnetust külastas ustav Seeber iga päev oma ülemust kuni Maike Kohl-Richter ütles nelja silma all, et ta peaks auto garaaži ja võtme postkasti panema. Ei mingeid tänusõnu. Uks suleti samuti Juliane Weberile, kes töötas Kohli büroo juhatajana. Bonnis liikusid kuulujutud, et ka armukesena. Eriline vihasuhe on Kohlil oma endise mantlipärija-kandidaadi Wolfgang Schäublega. Äsja keeldus ekskantsler, põhjuseid nimetamata, võt-ma vastu kutset praeguse rahandusministri 70. sünnipäevale. Kohli enda ametijuubelil Berliinis ei vaadanud mehed üksteisele silma, peale pidu lahkus juubilar peaukse ja tema kunagine kroonprints kõrvalukse kaudu.
Poeg Walteri südamevalu kasvas nii suureks, et ta avas oma hinge raamatus “Leben oder gelebt werden” (Elada või lasta oma elu elada) süüdistades isa külmuses ja ükskõiksuses. Kui pojad soovisid külastada ema hauda, palus vahti pidav politsei neil lahkuda. Käsk tuli nende ema järglaselt. Oma lapsepõlvekodusse ei ole nad aastaid enam teretulnud.
Vabariik kubiseb kuulujuttudest
Mida vähem inimesi pääseb poliitiku juurde, seda rohkem liigub kuulujutte. Isegi Der Spiegel peab tunnistama, et viia Kohli miljöös läbi ajakirjanduslikke uuringuid on võimatu. Kuulda on, et endine kantsler saab tasapisi paremini rääkimisega hakkama, kuid ta ei räägi palju. Juubeliaktil Berliinis pidas Kohl viieminutilise tänukõne, ta rääkis ilma ettekirjutatud tekstita arusaadavalt.
Rohkem räägib Maike Kohl-Richter. Sest kes Saksamaade ühinemise isa külastab, ei kohtu temaga kunagi üksinda. Kui keegi esitab Kohlile küsimuse, vastab Kohl-Richter. Või Kohl vastab lühidalt, Kohl-Richter pikalt. Ta vastab nii nagu teaks, mida ta abikaasa mõtleb ja soovib.
Maike Kohl-Richter on CDU liige, ta on õppinud Münchenis rahvamajandust, seejärel promoveerunud. Siis armus ta endast 34 aastat vanemasse mehesse. Kui armastus lõi lõkkele, oli see kuulus mees veel täis elujõudu ja visioone. Nüüd on noorest naisest saanud vana mehe põetaja. Üks Kohli „hoovist“ välja visatud on öelnud, et soovib kantslerile eluiga veel 30 järgnevaks aastaks. See oleks kättemaks Kohl-Richterile. Nii sügavalt on naine endistele lojaalsetele inimestele haiget teinud.
Samaaegselt ütlevad isegi vaenlased, et naine saab põetamisega suurepäraselt hakkama, ilma tema eneohverduseta oleks Kohl siit ilmast juba lahkunud. Kuid kas selline eneseohverdamine annab naisele õiguse isoleerida oma meest, ehitada tema ümber müürid?
Juubeliaastal pannakse probleemid Helmut Kohliga diskreetselt kõrvale. Nüüd on rambivalguses ainult tema roll Saksamaade ühendamise isana. Kuid kui pidustused on möödas, saabub Ludwigshafen-Oggersheimigi argipäev tagasi, samuti nagu kummitused annetusteskandaalist ja selle järeldustest. Nendest pole endisel poliitilisel hiiglasel enam võimalik vabaneda, sest ta on müüritud oma naise poolt nendesse mälestustesse kinni.
Aino Siebert
