Platoon 607, USMCRD*
Parris Island, SC,
26. novembril 1951
Siin ma olen, treeninglaagris, ehk kohalikus keeles “Boot Camp’is”. Elame telkides lasketiiru lähedal ja päevane ning öine kange mahv on vähenenud. Küllap see on sellepärast, et DI’d (Drill Instructor) tahavad meil lasta paremaid tagajärgi saavutada lasketiirul. Ongi ju USMC üks lööklauseid: “Every man a rifleman?” Siiski, liikumine toimub ikkagi joostes ja kui sõnaõiguse saame, siis algab ja lõpeb iga lause sõnaga “Sir!”
Külm on. Otsin kokku vanu ajalehti, et nendega vooderdada presendist välivoodi põhja. Järsku ilmub käskjalg joostes meie telki ja teatab, et pean raporteerima DI’dele nende telgis, tont teab milleks!
Olin juba varem sattunud DI’de huvi objektiks kui klassiruumides meid küsitleti ja minul vastused valmis olid. Muidugi sain varsti aru, et mind kui välismaalast hakati teistega võrdlema. Kui hakkasin küsimustele vastama: “Sir, I do not know, Sir!”, siis tekkis DI’de vahel keskustelu, et olen vist vahepeal alla neelanud “dumb pills”!
Ega midagi, sörkisin siis kohe raporteerima ja nägin, et kõik kolm DI’d olid kohal. See pidi siis küll väga tõsine olukord olema. Seisin valveseisakus kahe DI vahel, kes minu kõrvadesse vaatasid ja leidsid, et üksteist selgelt näevad. Nende jutust sain aru, et üks DI’dest pidi minema jalgsi pealaagri postkontorisse, et minule aadresseeritud telegramm ära tuua. Muidugi arvati, et kodus on olnud surmajuhus või midagi sarnast ja nüüd peavad nad korraldama minu saatmist koju, jne. Pidin ise telegrammi lahti tegema. Selle sisu oli lühikene, ütles vaid “Happy Birthday” koduste nimedega.
Tekkis surmvaikus, kuni senior DI andis mulle sünnipäeva kingi kohe kätte – nimelt sain omale permanentse töö igal öösel olla tulevaht (fire watch) kella kaheteistkümnest kolmeni. See töö oli normaalselt jagatud kõikide poiste vahel rotatsiooni korras ja koosnes telkide vahel patrullimisest. Magamisest öösel ei tulnud enam palju midagi välja kuni kursuse lõpetamiseni, pealegi külmetasin öösel õues vantsides.
Arvasin, et niisugust külmetamist pärastpoole enam ei juhtu, kuid eksisin ka sellega. Järgmise sünnipäeva aasta hiljem veetsin külmetades hiinlaste kaitsekraavis Koreas. Olime sinna retke teinud, et vange saada. Olin siis Charlie Co., 5th Marines 1stMarDiv. koosseisus. Kuid see on hoopis teine peatükk! Semper Fidelis!
Valdmar Heitur,
kaasmaalane Kalifornias
* United States Marine Corps Recruit Depot
