Vaba Eesti Sõna 5. detsembri väljaande esileheküljel ilmus suure pealkirja all pildiga artikel “Registreeriti Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik”, mis algab sõnadega “Ajaloolisel koosolekul 23. novembril Lakewood, New Jerseys registreeriti…” See jätab mulje, et mainitud päeval toimus Lakewoodis märkimisväärne suursündmus USA Eestlaste ajaloos. Kuid 14 isiku grupipildi all ei ole antud ühegi osaleja nime.
Hiljem (9. leheküljel) kirjutatakse: “Lakewoodis, New Jerseys, toimus 9 koguduse esindajate ühine koosolek…, kus 19 allkirjaga registreeritakse Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik New Jersey osariigis ja USA valitsuse juures, et jätkata selle kiriku eksistentsi ja tulumaksu vaba staatust.”
Ei ole aga öeldud, mis kogudused olid esindatud ja kas nende esindajad olid oma kogudustelt saanud E.E.L.K. Põhimäärustes ette nähtud volitused, et nende nimel otsuseid teha. Samuti ei ole selge, kes olid need 19 registreerimisele allakirjutajad ja kas nad on selle uuelt registreeritud (?) kiriku kogu liikmeskond? Puudub ka informatsioon, kes on selle kiriku juhid ja administraatorid. Ilma selleta ei saa ju ühtegi organisatsiooni ametlikult registreerida.
Ilmselt on ka artikli pealkiri ekslik, kuna 23. novembril ei võinud toimuda Lakewoodis mingit ametlikku kiriku registreerimist. See ei teeks ka mingit vahet E.E.L.K. juba registreeritud, tulumaksust vabastatud kogudustele. Uue eesti kiriku (mitte koguduse) registreerimine, mis püüab esindada samu E.E.L.K. kogudusi, võib aga segadust tekitada.
Nagu eelmistes artiklites, mis püüdsid õigustada ühendatud kirikust lahkumist (e.g., Koguduste Liit), leidub ka selles üldiselt leplikumas artiklis väärinformatsiooni, nagu näiteks Välis-Eesti kiriku Põhimääruste ja kodumaa kiriku Põhikirja sarnasuse kohta sõjaeelse Eesti kiriku Põhimäärustega, mida ma ei hakka siin enam kommenteerima.
Artiklis tõstetakse ka üles juba varem ümber lükatud kirikute ühinemise vastaseid argumente. Kurdetakse näiteks, et kirikute ühinemise tseremooniaga liideti kodumaa kirikuga “automaatselt” need kogudused, kes ühendamise vastu hääletasid. Kuna Välis-Eesti Kiriku täiskogu hääletamisel pooldas enamus E.E.L.K. kogudusi kodumaa kirikuga ühinemist, maksab see otsus E.E.L.K. Põhimääruste kohaselt kõikide Välis-Eesti koguduste kohta.
Mainitakse ka, et Ameerika kommete kohaselt on kogudus “see kristlik ühik, mis saab… teha iseseisvaid otsuseid ilma peakiriku vaimulike puutumiseta koguduse otsustesse.” Ei tea miks seda mainitakse, sest pärast kirikute ühendamist oleme kogenud, et ei Toronto ega Tallinna Konsistoorium ei ole ennast seganud meie koguduste asjaajamistesse, kusjuures viimane neist on meid pastorite puuduse puhul väga lahkelt abistanud.
Samuti kritiseeritakse jälle kodumaa kiriku mõisteliselt parandatud nime, mis on “Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik” asemel “Eesti Evangeelne Luterlik Kirik” (on olemas ristiusk, kuid mitte Luteri usk ja evangeelne kirik, kuid mitte evangeeliumi kirik). See on ju ka Lakewoodis registreerida püütud kiriku ingliskeelse nime peaosa “Evangelical Lutheran Church”, eestikeelne tõlge.
Kuid eriti häiriv on välis- ja kodumaa kirikute ühendamiseeesmärkide moonutamine. Näiteks, mainides Tallinnas toimunud kokkuleppe allakirjutamise tseremooniat, öeldakse, et “ Sellega püüti lõpetada Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (E.E.L.K.) eksisteerimine…” See ei vasta aga tõele. Kokkuleppe kohaselt püsib E.E.L.K. kui EELK Välis–Eesti piiiskopkond, mida juhib, nagu ennegi, E.E.L.K. täiskogu poolt valitud endine peapiiskop (nüüd piiskop) Torontos asuva Konsistooriumiga, arusaamisega, et E.E.L.K. võib jätkata tegevust oma Põhimääruste kohaselt ja oma eksisteeriva nime all. Ainuke tingimus, mis lisati, on Toronto ja Tallinna Konsistooriumite vaheline administratiivne side ja see ongi kogu probleemi alus. Seega näib, et ei püüta mitte ühendatud kirikust lahkuda, et E.E.L.K.-d säilitada, vaid et seda lammutada ja siis oma lõpusirgel olevaist USA eesti kogudustest mingit uut, Ameerika stiilis kirikut luua.
Arvan, et ühendatud kirikust eraldumise katsed, mis tulevad peamiselt EELK Välis-Eesti piiskopkonna USA Esimesest Praostkonnast, on nii kristlikust, administratiivsest kui ka legaalsest (E.E.L.K. Põhimäärused ei luba seda) seisukohast õigustamatud. Kui ei lasta ennast Toronto ja Tallinna vahelisest administratiivsest sidemest häirida, on kõik, mida püütakse eraldumisega saavutada, ühinemise kokkuleppes juba olemas ja oleks parem nende ühendatud kirikust lahkumise püüete asemel oma energiat suunata meie järjest vananevate ja liikmeskonna suhtes kahanevate koguduste tegevuse ergutamiseks.
Ma ei reageeriks enam nendele eraldumispüüetele, kui need ei kahjustaks nii tõsiselt neid USA Esimese praostkonna kogudusi (nagu Baltimores ja Washingtonis), kes ei soovi selle eraldumisega kaasa minna. Meie ei tea enam, kes on meie praost, kellele praostkonna maksu maksta ja millal meil on jälle võimalik osaleda igaaastastes praostkonna sinodites, kus saime oma aruandeid esitada ja probleeme arutada? Neid ei ole enam mitu aastat olnud, sest nende asemel on peetud peamiselt ühendatud kirikust lahkumist õhutavaid koosolekuid.
Meie Välis-Eesti kirik on tegutsemud väga väärikalt üle 60-ne aasta. Kahju on näha, et selle eksistensi lõpuosa on nende poliitiliste konfliktide tõttu nii segaseks aetud ja kahju on ka, et selle taga on kõrgelt respekteeritud, suurte teenetega Välis-Eesti kirikujuhte.
Fred Ise
E.E.L.K. Baltimore Markuse koguduse nõukogu endine esimees
