Eesti kultuuril on üks spetsiifiline tunnusjoon, mis eristab seda teiste rahvaste omast – meid külastab aegajalt nägemus Hurda tagasitulekust. Jakob Hurdast on ajapikku saanud midagi rahvusliku jõuluvana taolist. Aastaid surume nina vastu klaasi ja usume, et ükskord ta ongi kohal, tohutu kingikott õlal.
Jakob Hurda üleskutsest koguda vana rahvapärimust möödub tänavu 125 aastat. Hurda kogudest sündisid aja jooksul Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Kahtlemata on Hurt üks eesti kultuuri kõige enam mõjutanud inimesi. Hurt elas kultuurimurrangu piiril – eestlane hakkas muutuma pärisorjast vabaks talurahvaks, kirjakultuur pühitses võitu vana suulise kultuuri üle. Hurdal vedas: rahvas oli äsja õppinud kirjutama, samal ajal oli elus veel vana suuline pärimus. Ühesõnaga – oli, mida üles kirjutada, oli, kes kirjutasid. Nii sündisid legendaarsed Hurda kogud.
Ülejaanud artiklit Postimehe arvamusportaalist lugege siit.
