|
<!– .style1 {color: #0000FF} –>Ilusat Jaaniaega!
Jaanipäeva pidustused ameerika eestlaste seas on juba täies hoos. 10. juunil pühitseti jaanipäeva Long Islandi Eesti Kodus, kust on pärit ka ülaltoodud pilt. Nädal hiljem, 17. juunil, kogunesid jaanitulele Albany-Schenectady piirkonna eestlased, kes traditsiooniliselt süütasid jaanitule Karmo pere Mäeotsa talu maadel, Altamont, NY. Päris õigel nädalalõpul teevad jaanituld Lakewoodi eestlased.
Eestlaste jaoks sisaldab jaaniaeg nii suvist looduse-pidu kui vabaduse võidupüha, see tähendab, et meil kõigil on põhjust pühitseda täiel rinnal!
Ootame teie pilte ja jaanikukirjeldusi kõikjalt, kus eestlasi leidub ja kus vähegi seda valguse- ja suvepüha peetakse!
Ilusat jaaniaega ja kaunist võidupüha!
VES
 
Vasakul: Kristjan Salasoo mängib Karmo Mäeotsa talu jaanitulel. Tagaplaanil jaanitule süütajad Henn Karmo ja Magnus (Rebassoo) Taylor. Foto: Hillevi Paul
Paremal pildil õpetab skm. Madis Linask Vikerlaste jüripäeval poistele pajupilli meisterdamist. Pealt vaatab hellakene Hailey Linask.
Fotod: Linda Linask
Connecticuti Vikerlased tähistasid jüripäeva pidulikult ja pajupillidega
Pildil Vikerlased Connecticuti “eesti maal” piduliku jüripäeva koondust pidamas:
Esimeses reas (v.-p.): Markus Kitsing, Mihkel Edmiston, Jaani Barclay, Kaagu Rakfeldt, Jakob Kõiva;
Tagumises reas Jaani Kangro, skm. Rein Linask, sj. Leelo Linask, Aleksander Barclay, hj. Kris Kõiva, skm. Madis Linask.
Foto: Linda Linask
Tuleb tõdeda: ega noor ja aktiivne eestlane olla niisama lihtne pole – kuid nagu Connecticuti Eesti skautüksuse Vikerlased omal nahal kogesid, selle panuse eest saab lõpuks palju lõbu ka! Juba kaks nädalat varem kalendrile ilmunud jüripäeva said Connecticuti Vikerlased USA idaranniku eestlaskonna tiheda ürituste graafiku tõttu jüripäeva koondust pidada alles 6. mail. Ja millise kiire tempoga päev see ka oli! Vikerlaste hundupoisid ja nende juhid asusid juba varahommikuse linnulauluga teele tihedat päevagraafikut täide viima. Esimene peatus oli Connecticuti Eesti Seltsi maa-ala Andoveris, kus sai tublisti energiat kulutada kaasa lüües kohaliku eestlaskonna korralisel talgutepäeval. Kohalolevaid hundupoisse pandi suurt platsi sügislehtedest puhtaks riisuma; seda tööd jätkus tundideks ja ka suuremate abilistele. Lõpetuseks oli poistel küll tore suurest mäenõlvast alla joosta ja lehtedemerre hüpata. Pisut lõunasööki ja oligi kiire-kiire õigeks ajaks paar miili eemalolevasse Eesti Kooli jõuda: loomulikult vajab tubli hundu või skaut ka piisavat ajutrenni. Koolis sai pingutada lugemise, grammatika ja laulmisega, ning loomulikult oli koolilastel ka vaja emadepäevaks luuletusi harjutada…ja ega sealt koolitundidest veel pääsu polnud! Tuli veel tüdrukutega rahvatantsu harjutada valmistamaks jaaniõhtu esinemiseks.
Hämarik oli peaaegu käes kui Vikerlased ja nende külalised kogunesid taas Connecticuti “eesti maale” pidulikuks jüripäeva koonduseks. Aasta läbi on poisid olnud vahvad eestlaskonna liikmed, lisaks muudele tegevustele, esinemistele ja abiks olemistele on hundu- ja skauditasemel tehtud nii koondustel kui ka kodudes tublit tööd ka hundu- / skaudikatsete sooritamisel. Mitmed poisid Vikerlaste seast on eriti aktiivsed ka ameerika skautide ridades. Õnneks ja tänutäheks saab suure töö ja pühendumise eest ka aeg-ajalt ärateenitud kiitust, ning eesti skautluse traditsiooni kohaselt on selle puhuks sobivaim aeg jüripäev.
Koondust alustati lipuheiskamisega, mille ajal lauldi esimene salm laulust “Kaunistagem eesti kojad”. Sealt marssis Vikerlaste rivi mäest alla külaliste seltsi, kus peeti koos Mõttesild kodumaale. Skm. Rein Linask (kes on ühtlasi Vikerlaste vanem ja ka Eesti Skautide Maleva USA-s vanem) tervitas poisse ja külalisi, oma sõnavõtus addresseerides jüripäeva tähendust ning kutsudes kõike järjekindlalt osalema ka värskelt alanud skautluse suvehooaja tegevustes. Vikerlasi tervitas ka üksuse vilistlane Connecticuti Eesti Seltsi esimees Indrik Linask, kes õnnitles poisse tubli aasta tegevuse puhul, tänas nende abi eest maa-ala korrashoidmisel ning kutsus Vikerlasi ikka ja jälle “eesti maale” oma koondusi ja laag-reid pidama. Lõpuks saabus aeg teenitud märkide jagamiseks. Hundujuht Kristian Kõiva andis üle hundude tunnustused, mida poisid võtsid vastu suure uhkuse ja naeratustega. Skaute õnnitles Vikerlaste üksusejuht Leelo Linask, kes tänas ka lastevanemaid nende toetuse eest ja andis üle Vikerlaste tänukirjad kahele organisatsioonile, mis on üksust aidanud pideva toetuse ja sõprusega; tänukirjad anti Connecticuti Eesti Seltsi esimehele Indrik Linaskile ja Connecticuti Eesti Gaidide ja Skautide Sõprade Seltsi esinaisele pr. Linda Linaskile.
Koonduse pidulik osa lõppes lauluga ja poisid said hämaras veel joosta ja mürada. Kõige õnnelikumad olid ehk need, kes jäid õhtust lõket nautima ja skm. Madis Linaskiga pajupille meisterdama. Vikerlaste noorim liige, 6-aastane Jakob Kõiva, oli hommikul üks esimesi talgutele saabuma ja õhtu pimeduses üks viimaseid Vikerlaste üritusest poolkuu saatel lahkuma, kuid talle ei tulnud vist pähegi, et päev oli olnud pikk ja väsitav. Tema hoopis haaras pingilt kaasa kõige suurema ja võimsama pajupilli ja seda puhudes ronis lõkeplatsil oleva palgile. Allakirjutanule päeva meeldejäävaim hetk oli just see, kui väsinud, tahmane ja ülimalt õnnelik hundupoiss hõiskas kõigile, kes kuulda tahtsid: “This is so cool!!”
Leelo Linask
Emadepäev New Yorgi Seenioride Keskuses
Kristi Roosmaa laulab emadepäeva koosviibimisel 9. mail 2006.
Foto: Jaan Kuum
Maikuu ja maikellukesed, lilleilu, mis väljendab erilist rõõmu emadepäeval, kutsusid seeniore austavale koosviibimisele.
Esinaine Laine Tigane tervitas sõbralikult kõiki, andes ülevaate ettekannetest. Praost Thomas Vaga avapalvus oli pühendatud emadele, milles Jumala ühendatud Kristuse armastuse ja õpetuse juhtimisel kinnitades ema armastust, hoolt, kannatlikust ja andestust – sisendades lapse armastust ja usaldust emale. Kas ema südant tunned sa…? Südamest kõlas ühislauluna Lydia Koidula „Ema süda“.
Austavalt rõõmsa üllatuse tegid EV peakonsuli abikaasa pr. Ene Restsinski ja konsul Signe Matteus, kinkides kõigile ilusaid roose. Südamlik tänu neile!
Sünnipäevaks pr. Ene Restsinskile, prl. Maret Valkile ja pr. Maret Purassonile olid õnnesoovid seenioridelt Eesti rahvuslillede – rukkililledega (haruldane NY-s) ja lauluga: “Nad elagu… ja nende õnn see õitsegu!”
Muusikaettekandes saatis lauljatar Kristi Roosmaa ilusat laulu pr. Ingrid De Sisto klaveril: „Emale“ (eesti rahvaviis), „Laul emale“ (L. Normet) ja „Valgeim lill“ (R. Rodgers, O. Hammerstein). Esinemist tänati kiitva aplausiga ja rukkililledega. Muusikaline kõla vaimustas ühislauluks „Kui Kungla rahvas kuldsel a’al“ jt.
Emadepäeva maitsva lõuna oli valmistanud NY Eesti Maja kokk Sirje.
Koosviibimist aitasid korraldada pr. Noora Keskküla, Aime Kiibits ja Heljo Vaharo.
Rõõmsaid mõtteid kanname järgmistele koosviibimistele 30. mail ja 20. juunil, järgnevalt on suvevaheaeg…
Tulge kõik – jaanipäevatulele!
Heade soovidega
Laine Tigane
Connecticuti Eesti Kool hoogu täis
Conn. Eesti Kooli pere ja nende külalised nautimas lõpuaktusel näidatud slide show’d. Koolilastel oli eriti vahva endast pilte nähe suurel ekraanil… tegevust ja nalja oli aasta jooksul palju, seega leidus ka palju pilte! Foto: Rein Linask
Kõik lapsed said tegevuse tunnistuseks kaasa kauni koolidiplomi ja kingituseks CD’le pandud elektroonilise pildialbumi. Pildil: Koolijuhataja Kristi Rakfeldt ja kaks kooli lõpetajat (Kiia-Mai Rakfeldt ja Jaani Kangro) õnnitlemas Jaani Barclay’d.
20. mail 2006.a. toimus Connecticuti Eesti Kooli tegevusaasta lõpuaktus. Sellel aastal lõpetas kaks õpilast: Kiia-Mai Rakfeldt ja Jaani Kangro. Koolijuhataja Kristi Rakfeldt kirjeldas õpilaste koolist osavõttu üle aastate, toonitades, et Eesti Kool ja need siiani kestnud eluaegsed iga-teise-laupäevased tunnid on neile avanud mitmeid võimalusi, mida neil muidu ei oleks olnud. Tähtsamatena märkis ta võimaluse sõlmida tugevaid sõprussidemeid teiste eestlastega ja külastada Eestit. Eesti Kool on eesti keele, laulude, rahvatantsu ja teiste õpetuste kaudu tugevdanud õpilaste eesti identiteeti ja ka isiklikku kuuluvust. Tähtis on, et lapsed tunnevad Eestit ja saavad tutvustada oma isamaad ka neile inimestele, kes pole varem kuulnudki, mis või kus on Eesti.
Koolijuhataja Kristi Rakfeldt ütles välja arvamuse, mis ilmselt esineb tihti nii mõnegi aktiivse eestlase mõtetes: “Meil ei ole kerge olla eestlased, aga me oleme eestlased. Me oleme väike rahvas, aga just nimelt eestlus on tähtis osa meist. See eraldab (teid) teistest ja on osa sellest, mis teeb (teid) teiste seas haruldasteks.” Väljendamaks seda mõtet ka inglise keeles nendele lastele ja külalistele, kes eesti keelt veel ei valda, ta kordas: “Kermit the Frog sang ‘It’s not easy being green…’ but the same goes for us. It’s not easy being sini-must-valge – but that’s who we are.”
Kui koolijuhataja oli noortele soovinud jõudu ja edu tulevastes ettevõtmistes, kustutati tuled ning näidati kooliperele CD pealt pilte Kiia-Mai ja Jaani pikast Eesti Kooli teest, alustades nende 15-aasta taguste mudilastempudega ja lõpetades nende juba kogenumate esinemiste ja tegudega. (CD autoriks Kaili Rakfeldt.) Lõpetajad muhedalt punastasid, nooremad kooliõpilased naersid, plaksutasid ja olid ehk tsipa aukartlikud lõpetajate ees ning nii mõnigi õpetaja – lapsevanem pidi vaikselt sentimentaalsusest langenuid pisaraid pühkima. Kuidas alles nii tibud Kiia ja Jaani saavad olla juba koolilõpetajad?
Lõpetajatele anti kaasa hulganisti tarku sõnu ja kingitusi: kaunid diplomid, sületäis lilli ja T-särgid, kus rinnale kirjutatud “I’ve got an Estonian attitude.” Klassijuhataja Linda Linask õnnitles neid eksami eduka läbimise puhul ja tuletas meelde ainult pool- naljaga, et nende suurim töö on alles ees: kooli vilistlastena ja tublide Connecticuti eestlaskonna liikmetena on neil igal ajal võimalus ja va-hest ka kohustus tagasi tulla, noorematele õpilastele heaks eeskujuks olla ja tulevikus ka õpetajatena või külalisesinejatena kooliperre tagasi pöörduda.
Aga ega sellega õnnitlused ja õpetussõnad veel piirdumud. Õpetaja A. Abeli-nimelise Eesti Kooli Fondi nimel õnnitles lõpetajaid pr. Heidi Siismets, kinkides neile Jüri Kurmani kauni tõlke Kalevipoja eeposest. Connecticuti Eesti Seltsi esimees Indrik Linask kinkis lõpetajaile lilli ja avaldas uhkust kooli kasvu ja lõpetajate saavutuste üle ning kutsus neid aktiivselt osalema ja kaasa töötama nii kohalikus kui ka laiemas eesti ühiskonnas. E.E.L.K. Connecticuti Koguduse poolt õnnitlesid lõpetajaid pr. Tiina Uustal ja pr. Helgi Pihel.
Kuna CT Eesti Kooli tegevus käib käsikäes eestluse muude valdkondadega, olid sõna võtmas ka gaidide ja skautide esindajad. Eesti Gaidide Maleva USAs-juht ngdr. Leena Kangro õnnitles lõpetajaid ja soovis neile edu, rõhutades, et kunagi ei tea, kuhu elutee meid viib ja kuidas Eesti Koolis saadud õppetunnid kasuks tulevad; ta pani noortele südamele, et eesti keelt hoida ladusasti suus ja haarata kinni võimalusest külastada Eestit. Ka Connecticuti Põhja-tütarde üksuse juht Silvi Peckham õnnitles lõpetajaid. Connecticuti skautüksuse Viker-lased juht Leelo Linask kiitis lõpetajaid nende järjekindla tegevuse eest Eesti Koolis ja gaidluses/skautluses, andes neile kaasa “eesti passi”, mille abil Eestit tutvustada teistele ja ka meeles pidamaks, kui tugevaks ja truuks on kasvanud nende eesti süda.
Sooja ja aplausirohke aktuse lõpetuseks võtsid lõpetajad Kiia-Mai ja Jaani ise sõna, tänades Eesti Kooli ja kõiki neid õpetajaid, kes üle aastate neid juhendasid. Erilist tänu ja ka kallistusi ja kingituse tema suure töö ja vaeva eest sai klassijuhataja Linda Linask.
Kuigi kõnelejaid ja tervitajaid oli mitmeid, liikus aktus kenasti ja kiiresti edasi, köites huvi isegi publiku esimese reas istujate hulgas, kus istusid kooli pesamunad. Suur oli ka nende ja ülejäänud koolipere vaimustus, kui veel kord kustutati tuled ja pandi mängima kauaaegse Eesti Kooli sõbra Rein Linaski poolt valmistatud CD-plaadil olev aastaraamat, mis koosnes ka “slide show’st”. Kilkamist ja naeru oli laialt, kui noored ja vanad avastasid ka endast pilte võetud kooliaasta jooksul. Ka nooremate õpilaste aastategevus pälvis tunnistust ja aplausi, kui koolijuhataja, värskete lõpetajate abiga, kutsus esile iga koolinoore, andes neile kauni ja kunstipärase diplomi ja ka koopia ülalnimetatud elektroonilisest pildialbumist.
Lõpuks tänas koolijuhataja Kristi Rakfeldt veel kord õpilasi, kõiki õpetajaid, nende seas eriti Helgi Pihelit ja Tiina Uustalit, kes nii lahkelt ja järjekindlalt käivad õpetamas, kuigi neil endal õpilaste seas oma lapsi pole, ja muidugi ka lastevanemaid. Suure töö lõpetuseks kutsus ta kõiki kohalolijaid aktusele järgnevast lõpupeost osa võtma. Eks need kooliaastad möödu kähku ja nagu ikka, on ilmne, et suvi möödub silmapilkselt…koolilastele toredat suve ning peatse kohtumiseni tuleval kooliaastal!
(Järgmisest kooliaastast huvitatutel palutakse võtta ühendust koolijuhatja Kristi Rakfeldtiga:telefon 203-393-0432 [email protected]; )
K.R. ja L.L.
Bush tänas liitlasi tegevuse eest Afganistanis ja Iraagis
USA ja tema liitlased on aidanud kaasa ajaloolisele üleminekule Afganistanis ja Iraagis, ütles USA president George W. Bush 19. juunil, nimetades teiste seas ka Eestit. “Osa kõige tähtsamast toetusest iraaklastele tuleb Euroopa demokraatiatelt, kellel on värskelt meeles türannia – Poolalt ja Ungarilt, Rumeenialt ja Bulgaarialt, Tshehhilt ja Slovakkialt, Gruusialt, Ukrainalt, Lätilt, Leedult ja Eestilt,” ütles Bush USA kaubalaevastiku aka-deemia lõpuaktusel Kings Pointis.
Bush rõhutas, et maailma kaks kõige ohtlikumat rezhiimi on võimult kõrvaldatud ning maailm on seeläbi paremaks muutunud.
“Kaks vägivaldset diktatuuri on välja vahetatud kasvavate demokraatiate vastu, kes vastutavad oma rahva ees, kes austavad oma naabreid ja tegutsevad liitlastena sõjas terrorismi vastu,” lisas ta USA armee pressiteenistuse teatel. BNS
Suri Eesti suursaadik Soomes Priit Kolbre
Esmaspäeval, 19. juunil suri ootamatult Eesti suursaadik Soomes Priit Kolbre, teatas välisministeerium.
1956. aastal sündinud Priit Kolbre asus suursaadiku kohale Soomes oktoobris 2005, välisministeeriumis töötas ta erinevatel ametikohtadel 1990. aastast alates, olles enne Soome minekut muu hulgas ka suursaadik Brüsselis ning ministeeriumi kantsler.
Veebruaris 50-aastaseks saanud Kolbret tabas esialgsetel andmetel äkksurm oma autos Vantaa lennuvälja parkimisplatsil, ütles Soome politsei Eesti Päevalehele.
Kuigi surma täpseid asjaolusid politsei alles uurib, kinnitas komissar Anne Hiltunen ajalehele, et esialgsetel andmetel ei olnud tegemist kuriteoga.
Välisministeerium avaldas Kolbre abikaasale, lastele ja lähedastele sügavat kaastunnet. Priit Kolbrel oli kaks last.
Välisministeeriumi kodulehel on diplomaat Priit Kolbre mälestuseks avatud nii eesti- kui inglisekeelne kaastunderaamat. Kaastunderaamat asub aadressil www.vm.ee ning sinna on tehtud juba sissekandeid nii Eestist, Soomest kui ka kaugemalt.
BNS
Presidendi kantselei roosiaias avati presidentide büstid
Kadriorus Vabariigi Presidendi Kantselei hoone roosiaias avati teisipäeval, 20. juunil, pidulikult president Pätsi ja president Meri büstid. Üritus toimus Eesti riigi iseseisvuse taastamise 15. aastapäeva tähistamise raames.
Avakõnes rõhutas Vabariigi President, et tõsise osa presidentide elutööst hõlmas selle paigaga seonduva institutsiooni kujundamine. “Vaieldamatult on aga nende loomingu mahukaim osa ja selle tipp Eesti riik. Just selle viimase eest jääb meie rahvas neid tänuga mäletama,” lausus president Rüütel.
“Eesti Vabariigi presidendid Konstantin Päts ja Lennart Meri on andnud hindamatu panuse, et viia ellu mitmete põlvkondade julgeimad unistused oma riigist ja iseolemi-sest. See, et oleme täna iseseisev rahvas ühinenud Euroopas, on paljuski nende teene. Väljendagu mälestusgalerii meie tänu ja lugupidamist,” kõneles riigipea.
Ajaloolane Toomas Hiio kõneles presidentide erinevatest ajastutest, saatustest ja otsustest. “Eestil ei ole olnud lihtne jäädvustada oma suurte riigimeeste mälestust. Täna on kaks endist presidenti jõudnud paika, mis on presidendi institutsiooni sümboliks,” lausus Toomas Hiio.
Kunstnik Olev Subbi sõnul on meil vedanud, et kahest lahkunud presidendist on kunstnikud juba nende eluajal portreed modelleerinud, sest kui kunstnik satub tugeva isiksuse mõju alla, on võimalik luua portree, mis tõepoolest väärib seda nimetust. Subbi rõhutas ka, et skulptuuridele annab palju juurde see, et tegemist on kahe erineva käekirjaga ja ajastu vaimus loodud kunstiteosega.
Avamisel esinesid Kaitseväe orkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor ja Inseneride Meeskoor dirigent Kuno Arengu juhatusel.
Roosiaeda paigutatati pronkskoopia Ferdi Sannamehe loodud Konstantin Pätsi portreest (1937) ning pronkskoopia Mare Mikoffi “Lennart Meri portreest” (2000). Büstid valiti välja kunstnikest, skulptoritest, linna esindajatest ja mõlema presidendi perekonnaliikmetest koosneva konsiiliumi poolt.
VES/BNS
Eestis käivitub patsientide digitaalse terviseloo süsteem
Sotsiaalministeerium kavatseb käivitada 2008. aasta lõpuks patsientide digitaalse terviseloo süsteemi, mis aitab vähendada aastas ravivigade arvu hinnanguliselt 600 võrra ja päästa 12 inimelu. Digitaalne terviselugu võimaldab saada arstil patsiendi haiguste ja võetud ravimite kohta täielikku infot, mis aitab langetada otsuseid.
Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul peab arst teadma, milliseid ravimeid patsient on võtnud.
“Inimene sageli unustab tarvitatud ravimite nimed. Inimene ei oska hinnata, millised ravimid või kaasuvad diagnoosid võivad mõjutada antud haigusjuhtumit ja selle raviskeemi, seda oskab hinnata raviarst,” sõnas Aab.
Näitena tõi ta Eestis ette tulnud juhtumi, mil üks neiu soovis ravida aknet. “Ta oli rase, aga ei öelnud seda oma arstile. Arst kirjutas välja ravimi, mis kutsus esile raseduse katkemise,” ütles minister.
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo- ja analüüsiosa-konna juhataja Kaja Kuivjõe sõnul võimaldab digilugu jälgida haiguse kulgu ajas. Näiteks kroonilise haiguse puhul saab arst hinnata, kas see süveneb või mitte.
“Senised andmed paik-nevad erinevates raviasutustes ega liigu piisavalt patsiendiga kaasa. Digiloo puhul saab hinnata, millises ravietapis on puudujääke olnud – kas ennetustegevu-ses, aktiivravis, taastusravis või hooldusravis,” ütles ta.
Digilugu säästab ka arstide aega dubleerivate andme-sisestuste arvelt – kui üks arst on andmed juba sisestanud, siis ei pea teine arst seda uuesti tegema.
Sotsiaalministri sõnul aitab digitaalne haiguslugu kaitsta enam patsientide isikuandmeid.
“Kui paberil tervisekaardi vaatamisest ei jää mingit märki maha, siis digimaailmas on kuritarvitus tuvastatav. Riik tagab andmete turvalise töötlemise ja läbipaistvad reeglid, samuti järelevalve ja sanktsioonid,” lausus Aab.
Digiloo andmetele on juurdepääs võimalik ainult patsientide ravi ees-märkidel. Muudel põhjustel otsustab patsient ise, kas ta väljastab digiloos olevaid andmeid või mitte.
Digitaalne haiguslugu võimaldab paremini koostada statistikat ja korraldada meditsiiniuuringuid. Statis-tikaks kasutatakse andmeid üldjuhul kodeerimiskeskuse kaudu isikustamata kujul.
Tehnoloogiliselt kaitstakse digiloo andmeid kõrgeimal tasemel ning selle turvalisustase on võrreldav pankadega.
VES/BNS
10 aastat Eesti Maja Tallinnas
Eesti Majal Tallinnas täitub kohe 10. sünnipäev. Rohkesti on selle aja jooksul toimunud muutusi ja on raske öelda, kui palju inimesi on kümne aasta sees siit läbi astunud. Polegi ju tähtis, kui palju neid on olnud, oluline on see, kes meie majas käivad ja seda koduseks peavad.
Kui me 1996. aastal Eesti Maja avasime, sain ma ühelt solvunud väliseestlaselt kirja, milles ta kinnitas, et Eesti Majad loodi omal ajal vabas maailmas selleks, et võidelda Vene okupatsiooni vastu Eestis.
Minu eesmärgiks on olnud pakkuda ükskõik millisest maailmanurgast pärit eestlastele Tallinnas koht, kust läbi astuda ja sõpradele-tuttavatele teada anda, et ollakse kodumaal. Ja muidugi on Eesti Maja paik, kus saab süüa eesti toitu – selliseid kohti on Tallinnas tänagi vaid paar. Meie retsepte on avaldatud mitmetes eesti ajakirjades ja olen korduvalt rääkinud Eesti TV-kanalites eesti köögi headusest.
Eesti Majal on kujunenud välja oma kindel klientuur, kes siin korrapäraselt käivad. Meie igapäevasteks külalisteks on välisministeeriumi rahvas. Tihti peavad siin oma koos-viibimisi pensionil inimesed, kes nimetavad end Puruvanakesteks, Isamaaliit on võtnud meie maja oma koosolekute pidamise paigaks ja kutsub rääkima tuntud inimesi, lisaks Väikeettevõtjate Ühing, Peterburi Eesti Selts, Südameliit, Glen Milleri Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatus, Akadeemiliste Naiste Ühing, aga ka ÜEKN-i esindajad, kui nad on kodumaad külastamas jt. Lisaks presidente, suursaadikuid, kindraleid, peaministreid ja ministreid ning riigikogu liikmeid, kultuuritegelastest rääkimata. Ümbruskonna tuntumad hotellid saadavad oma kliente, kes soovivad head eesti toitu, tihti meie juurde.
Eesti Maja on andnud välja ka seitse numbrit ajakirja Global Estonian. Kui ajad muutuvad paremaks, siis on kindel siht jätkata Global Estonian’i väljaandmist.
Esmaspäeva õhtuti esineme Eesti Majas koos pillimehe ja laulja Kuldar Kallustega. Esinesime koos ka Riias ESTO-l. Mina laulan nii eesti kui inglise keeles, Kuldaril on lisaks ka soomekeelseid laule. Kuna Kuldar on tunnustatud kitarride parandajana, siis astuvad esmaspäeva õhtuti mitmed eesti parimad pillimehed siit läbi, et tuua oma pill Kuldari meistrikäte parandada. Riho Sibulast ja Tanel Padarist Dave Bentonini – kõik on kasutanud Kuldari teeneid.
Sel esmaspäeval oli meie kuulajaskonnas minu isapoolne sugulane Käbi Laretei koos oma õe Maimuga. Nad olid tulnud Stockholmist siia vaid selleks, et kuulata meie minikontserti. Käbi tunnistas, et nemad õega on minu laulude kõige suuremad fännid ja kuulavad tihti minu viimast CD-d “Vanad ja uued laulud”. Muidugi kinkisin ma talle ka oma esimese CD “Self-Portrais”. Käbi mamma saatis mulle Saksamaa põgenikelaagrisse toidupaki, kui ma olin seal 6-kuuse beebina haiglas suremas, päästes sellega minu elu.
Mis mulle Eesti Majas kõige enam meeldib, on see, et sa kunagi ei tea, milline huvitav inimene võib siit läbi astuda.
Viido Polikarpus
Eesti Maja, Tallinn
Eesti Migratsioonifond toetab Eestisse tagasipöördujaid
Eesti Migratsioonifond moodustati 1992. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiga toetada rände- ja integratsiooniprotsesse Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise huvides. Sihtasutuse üheks peamiseks tegevuseks on migrantide nõustamine ja vajadusel rahaliselt toetamine.
Üheks Eesti Migratsioonifondi poolt toetust saavaks grupiks on pikka aega tagasi (reeglina vähemalt 10 aastat) Eestist emig-reerunud või välismaal sündinud eestlased, kes soovivad tagasi Eestisse elama tulla.
Pöördume teie, välisriikides tegutsevate Eesti organisatsioonide poole koostööpalvega info edastamisel. Kui te teate Eesti rahvusest või kodakondsusest inimesi või nende järglasi, kes soovivad Eestisse tagasi pöörduda ning vajavad selleks nõu ja toetust, palun teavitage neid Eesti Migratsioonifondi poolt pakutavast abist:
Saame pakkuda nõu ja abi elu-, töö- või õpingukoha leidmisel Eestis ning vajalike dokumentide vormistamisel. Vajadusel saame tagasipöördujat toetada ka rahaliselt (reisipiletite ostmiseks, isiklike asjade transpordiks, administratiivseteks kuludeks, esialgse eluaseme saamiseks) kuni 35 000 Eesti krooni ulatuses.
Täpsem info toetuse taotlemise tingimuste ja protseduuri kohta on
http://www.migfond.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=50
Eesti Migratsioonifond on hiljuti trükki-nud ka tagasipöördumistoetust tutvustavad infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles, mida saab alla laadida meie kodulehelt:
Eesti keeles:
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_est_1.jpg
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_est_2.jpg
Vene keeles:
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_rus_1.jpg
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_rus_2.jpg
Inglise keeles:
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_ing_1.jpg
http://www.migfond.ee/ee/files/tagasip_ing_2.jpg
Valmis voldikuid saame saata ka postiga, palun tellige nii palju kui vaja.
Kui Teil on täiendavaid küsimusi ja/või ettepanekuid, oleme väga tänulikud Teie tagasiside eest.
Ede Jaanso
Juhatuse liige
Sihtasutus Eesti Migratsioonifond
Paavli 1, Tallinn
Tel. 650594 /Fax: 6505942
www.migfond.ee
Luulest, sõjast ja rahust
Pildil dr. Arne Merilai 13. juunil 2006 Torontos. Foto: Erik Purje
Sellise intrigeeriva peal-kirja varjus tutvustas Tartu Ülikooli eesti kirjanduse dotsent dr. Arne Merilai teisi-päeva, 13. juuni õhtul Torontos Tartu College’i saalis üht meie tänapäeva elavat luuleklassikut Viivi Luike. Dr. Merilai on teel AABS-i konverentsile Washingtonis ja tegi torontolaste rõõmuks väikese vahepeatuse. Käesoleval sügisel toimub Tartus tema korraldusel rahvusvaheline konverents Viivi Luige 60. sünnipäevaks.
Referenti tutvustas dr. Tiina Kirss, kes teatavasti ise on lähemail päevil Torontost lahkumas, et asuda sügisel tööle Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse professorina. Dr. Kirsi sõnul on referendil, kes tuntud ka luuletajana, teiseks kireks kirjandusteooria, mida ta Tartu Ülikoolis õpetab, kusjuures tema nimega on seotud ta enda loodud teooria mõiste “pragmapoeetika”.
Viivi Luik sündis 6. novembril 1946 Tänassilmas, Viljandimaal. Erinevalt palju-dest luuletajaist/kirjanikest, kes on kas keele- või kirjandusteadlased või vähemalt sellelaadilise hariduse suunas pürginud, üritas Viivi Luik Tallinna kaugõppekeskkooli kaudu omandada keskharidust, mis jäigi saavutamata. Ometi ilmus ta 18-aastaselt avalikkuse ette tähelepanuväärse tunde-lüürikuna ja paar aastat hiljem oli ta juba kutseline kirjanik. Pärast Eesti taasiseseisvumist on ta diplomaadi (Jaak Jõerüüt) abikaasana elanud Helsingis ja Roomas, kirjandusliku stipendiaadina viibinud Shveitsis ja Berliinis.
Esikkogu “Pilvede püha” ilmus esialgselt kassetis “Noored autorid 1964” ja koos peatselt järgneva koguga “Taevaste tuul” moodustasid need ühe huvitavama osa tolleaegsest tundeluulest. Peatselt hakkas noor luuletaja aga liikuma sümbolismi suunas, mängu tuli uus assotsiatiivne kujundiloogika. Huvitav on märkida, et just siis, kui ta luuletajaprofiil hakkas ilmutama tugevalt väljakujunenud isikupära, hakati ta pihta nn meelsusvalvurite poolt lennutama krii-tikanooli. Üsnagi teravalt ründas teda Richard Alekõrs, kes oli ise saanud repressioonide osaliseks (kas ehk just seetõttu?), pisut leebemalt prof. Karl Muru, tagasihoidlikult vihjates poetessi puudulikule üldharidusele.
Oma luuletoodangu kõrgpunkti saavutas Viivi Luik koguga “Rängast rõõmust” (1982), kus temast sai kriitilise pilguga isamaalüürik. Referent nimetas seda vastupanuluuleks, kuna ridade vahele oli kirjutatud rohkem kui ridadesse. Samal aastal ilmus Hando Runneli “Punaste õhtute purpur”, mille arvustamise ajakirjanduses keelasid tollased ideoloogilised juhid. Luige puhul sellist keeldu ei rakendatud, kuna ta oskas väljendada samalaadseid mõtteid varjatumal kujul. Aastal 1987 anti Viivi Luigele Juhan Liivi luulepreemia luuletuse eest “On aastasaja lõpp. On öö.” Selle luuletuse lõpuridades kordub Juhan Liivi prohvetlik ennustus (Ükskord on Eesti riik) kaasaegsemas kirjapildis:
Kui kõik on lõppemas, / kas siis jääb ainult loota, / et algab miski, mida / keegi meist ei oota?
Viivi Luik on hästi tuntud ka prosaistina. Romaanid “Seitsmes rahukevad” ja “Ajaloo ilu” (et mainida vaid tähtsamaid), on saavutanud laialdase menu. Proosa lahkamiseks vajanuksime teist referaati. Huvitav oli kuulda Viivi Luige vastust küsimusele, mis tunne on kirjutada keeles, mida siin ilmas nii vähe-sed valdavad: “Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurnud keeles?” Lootkem, et lugupeetud poetess pakkus üle (see on ju luuletajate eesõigus) ning me saame nautida veel palju luulet ja proosat surematus keeles.
Referendile esitati rohkesti küsimusi. Vastustest koorus välja ka referaadi pealkirja mõte, milles polnud midagi tolstoilikku. Kirjanduse najal peeti neil aastatel rahu ajal sissisõda, kusjuures iga loovisik pidi peale kirjutamisoskuse veel evima võimet ära kasutada diktatuuri nõrkusi, leidlikkust pragude avastamisel ideoloogilistes vanglamüürides.
Tahaks loota, et võimalikult palju USA eestlasi leiavad võimaluse kuulata dr. Merilai sisutihedaid ettekandeid eelseisval AABS-i konverentsil.
Eerik Purje
Louis Kahni Päevad Kuressaares 6.-7.oktoobril, 2006.a.
Eesti Arhitektide Liit kutsub osalema 6.-7. oktoobril Saaremaal, Kuressaares toimuvatel Louis Kahni Päevadel.
Louis I. Kahn (1901-1974) oli 20.sajandi maailma mõjukamaid arhitekte, kes elas ja töötas USA-s, Philadelphias. Tema loomingu paremikku kuuluvad sellised hooned nagu Kimbelli Kunstimuuseum USA-s Texase osa-riigis, Bangladeshi Rahvusassamblee hoone Dhakas, Yale’i Ülikooli Kunstigalerii New Havenis, USA-s jne.
Eesti seos Louis Kahniga on väike, aga mõjuv – ta on siin sündinud ja veetnud oma varajase lapsepõlve. Teiseks samuti väga oluliseks ühenduseks on asjaolu, et Kahni monumentaalsed hooned projekteeris puhastverd eesti insener August Komendant.
Selle aasta veebruaris täitus Louis Kahni sünnist 105 aastat ja oktoobri alguses saab August Komendandi sünnist täis 100 aastat.
Selliste tähtpäevade valguses korraldamegi selle ürituse, mille raames toimuvad Kuressaare Linnateatris rahvusvaheline konverents (peaesinejad: Robert McCarter, Anne Tyng, Thomas Leslie ja Vilen Künnapu) ja filmi „My Architect” esitlus Louis Kahni poja ja filmi autori Nathaniel Kahni osavõtul ja kommentaaridega. Kuressaare Lossis avame samal ajal Louis Kahni tööde näituse, mille on koostanud Pennsylvania Ülikooli Arhitektuuriarhiiv ja kujundanud Peeter Laurits).
Ürituse kodulehekülg asub aadressil: http://www.arhliit.ee/kahndays/index.php
Kodulehe kaudu toimub ka üritusel osalemiseks registree-rimine.
Ootame teid osalema!
Ingrid Mald-Villand
Kahni Päevade peakorraldaja
Eesti Arhitektide Liit
Eesti toetab mari kirjandus-klassiku teoste väljaandmist
Haridus- ja teadusministeerium toetab mari kirjandusklassiku Valentin Kolumbi kogutud teoste väljaandmist mari keeles.
Eesti ja Mari Eli haridusministrid sõlmisid 2005. aasta augustis memorandumi, mis loob eeldused kahe poole vahelise haridus- ja kultuurialase koostöö soodustamiseks.
Ministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tenderi sõnul on Kolumbi tähendus Marimaa elanikele võrreldav Juhan Liivi tähendusega eestlastele ning neist väljaannetest on kindlasti huvitatud Marimaa koolid ja raamatukogud.
Valentin Kolumb (1935–1974) sai tuntuks juba oma elu-ajal ning tema looming pälvis tähelepanu ka teisel pool raudset eesriiet: Soomes, Ungaris, Rootsis, Kanadas. Kolumb vabastas mari luule nõukogulikust võltspateetikast ning moderniseeris seda temaatiliselt ja vormiliselt.
Tänapäeva mari lugejaile olid tema teosed muutunud bibliograafiliseks harulduseks ja seetõttu peaaegu kättesaamatuks. Kolumbi teosed on kavas välja anda viies köites. Nende koostamisega tegeleb Kolumbi Kirjanduskeskus eesotsas mari rahvusliku liikumise juhi Vladimir Kozloviga.
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium on Valentin Kolumbi kogutud teoste väljaandmiseks eraldanud veidi üle 100 000 krooni, mis katab kogutud teoste ühe köite trüki-kulud. Sihtotstarbelise toetuse ülekandmiseks Marimaale on volitused saanud MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Kokkuleppel Mari Eli haridusministeeriumiga kanti toetussumma 15. juunil üle vastava trükikoja pangakontole Joshkar-Olas Marimaa pealinnas.
Kersti Sepper
MTÜ Fenno-Ugria Asutuse direktor
Professor Jaak Rakfeldt valiti ülikooli eeskujulikuks õppejõuks
Lõuna-Connecticuti Osariigi Ülikooli (Southern Connecticut State University) sotsiaaltöö professor doktor Jaak Rakfeldt sai ülikooli lõpetamistseremoonial väljapaistva õppejõu auhinna “J. Philip Smith Outstanding Teacher Award”. Lõputsere-moonia kavas on ära toodud dr. Rakfeldti foto ja elulookirjeldus, millest järgnevalt kokkuvõte:
“Professor Jaak Rakfeldt omab mitu akadeemilist kraadi Syracuse’i Ülikoolist, sh doktorikraad interdistsiplinaarsete sotsiaalteaduste alal ning magistrikraadid filosoofia ja sotsiaaltöö alal. Lisandub ka New Yorgi Osariigi Ülikoolist (State University of New York at Geneseo) psühholoogia alal omandatud bakalaureuse kraad.
Professor Rakfeldt on olnud Lõuna-Connecticuti Osariigi Ülikooli täisajaline õppejõud ligi 11 aastat. Eelnevalt teenis ta abiteadurina Yale’i Ülikooli arstiteadus-konna psühhiaatria osakonnas, kus ta jätkab koostööd kliinilise abiprofessorina.
Kolleegide sõnul hinnatakse professor Rakfeldti kui “õpetajate õpetajat” – kirglik õpetaja, kes on erakordselt hooliv ning paljude oskustega professionaal, kes suudab praktilisel moel edasi anda kompleksseid kontseptsioone, samas tunnetades oma õpilaste vajadusi. Lisaks õpetamis- ja uurimis-tööle on professor Rakfeldt jõudnud avaldada hulgaliselt kirjutisi. Tema artikleid on ilmunud kõigis tähtsamates sotsiaaltööd, vaimset tervist, sotsiaalpsühholoogiat ja sõltuvushaigusi käsitlevates ajakirjades. Ta on pidanud rohkem kui 80 ettekannet regio-naalsetel, üleriiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel. Oma uurimistööd tutvustab ta ka klassiruumis ja haarab töösse kaasa oma õpilasi, kellest mitmed on kaasa löönud üleriiklike ettekannete esitamise ja kirjutiste avaldamisega.
Professor Rakfeldt on aktiivselt osa võtnud mitme akadeemilise organisatsiooni ja kooli komitee tegevusest, sh American Association of Community Psychiatrists, National Association of Social Workers, American Sociological Association ja Association for the Advancement of Baltic Studies. Ta on mitme asutuse juures kliiniline konsultant.
Iga aasta organiseerib ta oma kadunud poja mälestuseks Aavo Rakfeldt Memorial Lecture, kus on käinud kõnelemas psühholoogia, sotsiaaltöö, õenduse, sotsioloogia ja humanitaarteaduste spetsialistid.”
Lõuna-Connecticuti Osariigi Ülikooli lõputseremoonia toimus 26. mail 2006 Connecticut Tennis Center’is.
Tiina Ets
Suured päevad – leedoaeg
21. juunil algas suvi. On aasta lühimate ööde ja pikimate päevade aeg.
Rahvatarkuse järgi jääb päike nüüd paariks päevaks oma ülemisse pessa – päevad püsivad üsna ühepikkused. Algab jaani- ehk leedoaeg või nagu meie esivanemad veel on öelnud – suured päevad. Ees ootavad päevad on rikkad ja tähenduslikud nii looduslikult kui vaimselt pärandilt. Loona kõrghetk koos pööriajaga on muutnud leedo põlisrahvale jõulude kõrval aasta kõige tähtsamaks pühaks.
Maarahva suurte päevade tähendus ja tavad seonduvad otseselt meie ümber loonas toimuvaga. Seepärast on kohane nimetada seda püha kenas maakeeles leedoks, suurteks päevadeks või suviseks pööripühaks nagu küllap aastatuhandeid varemgi.
Päev tähendab maakeeli ühtlasi päikest. Suured päevad tähendavad korraga nii suurt ja tähtsat aega kui seda, et päike on keskpäeval kõige kõrgemal, kõige vägevam ja valgem. Suvise pööripäevaga pole maarahval seotud erilisi tavasid, kuid selle järgi ennustatakse eeloleva suve või poolaasta ilmasid. Kehtib sarnasuse põhimõte – pööripäeva ilm jääb püsima.
Suured päevad täidavad erilise elujõuga kõik elava. Leedo ajal tehtud hein on loomadele nagu ravim. Leedo ajal kogutud ravimtaimedel on aga kõige suurem ravivõim. Eriline vägi on isegi leedokastel – seda on vanasti pudelisse kogutud ja haiguste puhul tilkhaaval tarvitatud.
Hallidest aegadest peale oleme oodanud leedoaega, eriti aga leedoõhtut, rõõmsa ootusärevusega. Suurte päevade eriline vägi täidab inimeste meeled. Maausulise rahvapärimuse põhjal on leedoõhtu ja leedoöö see kõige kõige. Leedoajaga on seotud hulk uskumusi ja tavasid, mida on hea meilgi teada.
Leedotuli on püha ja tervistav
Leedo- ehk jaanilaupäeval tuleks koristada oma kodu, pühkida ja pesta põrandad. Võimaluse korral tuleks kindlasti käia saunaski. Otse loomulikult peab siis kaasas olema värske kaseviht. Näiteks Vaivara kihelkonnas on leedoviha sisse köidetud kimp üheksat liiki lilli. Peale saunaskäiku tuleks koju tuua kaseoksad. Inimese ihu ja hing ning majapidamine – kõik saavad pühaks ajaks hoolikalt ette valmistatud.
Leedotuli püüdke teha sinna, kus seda on tehtud varemgi. Tavaliselt on see mõni kõrgem paik. Kui te ise ei tea vana leedotule kohta, siis küsige seda vanematelt perekonnaliikmetelt või külaelanikelt. Vanades tulekohtades on eriline vägi.
Tulle kõlbab panna vaid looduslikke asju. Ärge rikkuge oma pere või küla püha ja tervistavat tuld plastiku ja muu rämpsuga. Kohelge tuld aupaklikult, siis on teil tast abi.
Nii kaugele kui ulatub leedotule kuma, ulatub selle õnnistus. Seepärast on varem püütud tõrvatünn, katel, või muu tuleallikas ajada kõrgele posti otsa.
Kuid postitule kõrvale maha on tehtud ka tavaline tuli, “õitsituli”, nagu mõnel pool täpsustavalt on märgitud.
Leedotulele püütakse minna jalgsi. Usutakse, et mida pikem maa on tulele mindud, seda tugevamad ja tervemad saavad jalad. Iga inimene peaks tulele kaasa võtma kasvõi raokese. Kui tuli on põlema süüdatud, käiakse ümber selle päripäeva kolm tiiru ja antakse kahja – perenaine, peremees või külavanem viskab tulle osakese kaasa võetud toidust ja joogist, mida seni puututud pole. See võib toimuda ka üsna märkamatult. Leedokahja võib mõistagi jätta andmata, kui sisemist veendumust pole.
Tulelt lahkudes võib kaasa võtta tungla, et pista see kodus kapsapeenrale või põllule. Sellisel tunglal on vägi kaotada kahjureid.
On veel üks soovitus, mida polegi ehk nii kerge täita. Püüdke see üks õhtu ja öö veeta ilma kõlarimuusikata. Meie põhjamaine suvi on nii lühike. Leedoöö on vaid üürike imeline hetk meid ümbritsevas loonas ja meis enestes. Kasutage võimalust ja kuulatage maa, vee, lindude ja tule hääli üürikeses leedoöös.
Kuulake, mis on öelda teie lähedastel ja kaaslastel ja tundke üksteise seltskonnast rõõmu.
Aga kiikumine, laulmine, juttude vestmine, ringmängud ja tantsud on kuulunud leedotule juurde ajast aega.
Suured päevad lõpevad leedopäevaga, mil päev tuleb pesast välja ja käänab oma igapäevase teekonna taevalael lühemaks. Aeg hakkab liikuma jõulude poole. See on tavakohane päev esivanemate kalmude külastamiseks.
Leedoajaga on seotud veel hulk muid tavasid ja kombeid, millest osakese oleme tutvumiseks välja pannud:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=455&op=lugu
Esivanemate püha leedotule äärde koguneb pea kogu rahvas. See rahvas, kes argipäeval on lõhestunud poliitiliselt, majanduslikult ja maailma-vaateliselt. Kui leedotuli on meid taas kord kokku toonud, võiksime endilt küsida, kas esivanemate maausus on peale leedotule veel midagi, mis meid ühendaks? Kas meil on veel midagi nii ülevat, erilist, ainukordset ja oma? Aastatuhandetega on ju kogunenud nii mõndagi.
Vägev aeg võib anda vägevaid vastuseid. Head sõbrad, rõõmsat ja kosutavat leedoaega!
Ahto Kaasik
Maavalla Koja vanem
* The Front Page celebrates the traditional Estonian midsummer feast “Jaanipäev,” or John’s day. As is the custom in many northern countries, a traditional bonfire is lit to illuminate the shortest night of the year. Celebrations were held at the Estonian camp on Long Island, NY, as well as upstate near Schenectady/Albany.
* Ilmar Mikiver writes about the new Prime Minister and democracy in Iraq. It seems that the tide as turned in the troubled country, providing, of course, that the new coalition government is able to control infighting. In this way they will hopefully be able to then deal with the insurgents. But as much positive news comes from Iraq in recent weeks, Mr. Mikiver notes that there are those, especially on the Democratic side, who almost appear to be wishing that everything fail in Iraq. So great is their hate for the current Bush administration. But analysts have noted that Bush’s personal interest in the new Iraqi administration may be just the push that democracy needs to have a chance.
* The Art & Culture page announces the upcoming Louis Kahn Days in Kuressaare, Estonia. Mr. Kahn, one of the most influential architects in the world, was born in the small Estonian city before his family moved to the United States. He lived and worked in the Philadelphia region, where many of his buildings stand. The days are being organized by the The Union of Estonian Architects. More information is available at http://www.arhliit.ee/kahndays/eng/index.php
Remembering the victims of Soviet deportations
MFA – The 65th anniversary of the first mass deportations from the Baltic States was commemorated in the European Parliament yesterday evening. The ceremony was addressed by Christopher Beazley MEP (United Kingdom and Chairman of the EP’s Baltic Europe Intergroup), Tunne Kelam MEP (Estonia), Aldis Kuskis MEP (Latvia), the Lithuanian Ambassador Neris Germanas and Vice-Presidents of the European Parliament Jacek Saryusz-Wolski and Mario Mauro.
Tunne Kelam MEP (EPP-ED, Estonia ) commented: “Sadly, even today public awareness of these massive crimes against humanity is inadequate or non-existent among most citizens of Europe. Therefore an international moral and political assessment of the 1941 and subsequent deportations as well as paying of tribute to the tens of thousands of victims is an essential element in integrating European understandings of the recent past and thus creating guarantees that such massive terrorist acts can never again take place.”
The moving ceremony was attended by; Commissioner Andris Piebalgs (Latvia) Ambassadors to the Council of Europe, Mr. Alar Streimann (Estonia), Mr Peteris Karlis Elferts (Latvia), and Mr Neris Germanas (Lithuania), numerous MEPs from across the political spectrum as well as some survivors of this terrible episode inEurope’s history.
Aldis Kuskis MEP (EPP-ED, Latvia ) commented: “I am proud of the Latvia nation which survived the hard occupation years and numerous deportations. I do not want Europe ‘s compassion. What I want is that European society understands the calamity that Soviet totalitarian communism was to both Latvia and to Europe.”
The gathering heard some of the tragic details of this period and stood in a minute silence to remember the deportees who were never again to see their homeland.
Christopher Beazley MEP (EPP-ED, United Kingdom ) commented: “One of th enduring themes and benefits of the European Union has been the increased cultural and historic understanding and reconciliation between Member States. Events such as today’s commemoration build on this tradition and contribute to healing the scars left by the sinister and destructive legacy of totalitarianism in Europe.”
When receiving the plaque, the EP Vice-President Jacek Saryusz-Wolski MEP (EPP-ED, Poland ) stated: “Not all members of the European Parliament are fully aware of these events, which happened 65 years ago during the most painful of times for the Baltic States. Today’s event should raise awareness and contribute toward the development of a common knowledge of our past, and thus help us to ensure a better future for all.”
A commemorative plaque, manufactured in Estonia with support from Latvia and Lithuania, was dedicated at this event and was given over to two Vice-Presidents of the European Parliament, Jacek Saryusz-Wolski (Poland) and Mario Mauro (Italy) to be permanently displayed in the premises of the Parliament.
Dutch Foreign Ministry Expressed Regret Over Ambassador’s Departure
ER – Both Dutch Foreign Minister Bernard Bot and his Estonian counterpart, Urmas Paet, expressed in a conversation in Luxembourg regret over the leaving of Dutch Ambassador to Estonia Hans Glaubitz amid a blaze of publicity related to discriminative issues.
“The Dutch foreign minister regards the case as regrettable,” Paet said. In his words, his Dutch colleague agreed that the open letter by Glaubitz and its publication in the press was “not a wise thing to do.”
In Paet’s view, the manner in which these things surfaced can in no way be considered proper. He pointed out that the Ambassador had not once informed the Estonian authorities of such incidents or made any complaints.
“When problems arose the Foreign Ministry and the police ought to have been notified of them immediately. And if there were isolated cases (of harassment on discriminative grounds), it is far from correct to draw major conclusions about our whole society on their basis,” Paet said.
The minister gave however assurances that the Glaubitz case had not undermined the official relations between Estonia and the Netherlands as neither the Dutch Foreign Ministry nor the ambassador himself had any complaints against Estonia.
“It is a different matter how the Dutch are going to take to heart the press coverage which was in some respects very tendentious and showed us in a bad light,” Paet said.
Joint statement on Day of Mourning
The President of Republic,
President of Riigikogu
and Prime Minister
Dear fellow countrymen,
Freedom is the most cherished treasure for every nation. Estonia has chosen to show reverence for the ideals and pursuits that brought freedom to our people. This is our duty to all the generations who have dreamed about freedom and fought for it, using weapons or words. We also respect the road to freedom of all other nations — we understand that this respect adds to our self-esteem and also motivates the respect of other nations in the world for Estonia’s independence. We are well aware that the message of freedom must not be buried in the dust of everyday life but must always sound fresh and convincing. This is the strongest guarantee that we will be able to keep our freedom safe both today and in the future.
The faith that justice will prevail helps the truth surface and dooms the lie. Such faith does not mean that we will forget, but that we will remember — all the crimes committed against humanity and their victims. Our memories will never allow the violence that destroyed people and their work to find justification for itself. We will remember: that is how we will keep the ideals of freedom alive.
President of the Republic Arnold Rüütel
President of the Riigikogu Toomas Varek
Prime Minister Andrus Ansip
Parliament Panel Wishes Estonia to House Finno-Ugric Centre
ER – The parliamentary Foreign Affairs Committee has expressed support for the idea to set up in Estonia an international interdisciplinary Finno-Ugric institute or European Finno-Ugric Centre.
The Foreign Affairs Committee has discussed the situation of Russia’s Finno-Ugric people and ways how Estonia could support the kindred peoples at six meetings during last year’s autumn and this year’s spring session.
The Committee’s position is that Estonia has to express its support for Finno-Ugric people of Russia more forcefully and give stronger support to activities aimed at protecting their language and culture.
One way to go about raising Finno-Ugrians’ self-consciousness is to distribute more broadly information about their linguistic and cultural heritage and draw constantly attention to the danger of the extinction of those peoples and their cultures at international political forums, the panel found.
Parliamentary diplomacy conducted via various interparliamentary institutions and the cooperation of the Estonian, Finnish and Hungarian legislatures is of essence in such work.
It is important to find ways to deepen cooperation between the European Union’s Finno-Ugric member nations, that is Estonia, Finland and Hungary, and Russia to coordinate and implement through joint efforts state programs devised to help kindred peoples, the committee says.
The panel firmly backs the implementation of Estonia’s state program in support of the languages and cultures of Finno-Ugric and Samoyed peoples for the 2005-09 period but points out that it is imperative to significantly increase its funding and improve coordinating of the initiatives in this field if its objectives are to be achieved.
Taking into account the Finno-Ugric information centre’s experience of disseminating information relating to Finno-Ugric studies and forging academic ties, the committee backs the establishment of a European Finno-Ugric Centre in Estonia as the three nations’ joint contribution.
BUSINESS BRIEFS
Estonia’s Tallink Purchased Finland’s Silja Line – BNS – Estonia’s Tallink Group confirmed its purchase of Finland’s Silja Line. Tallink is planning the issue of new shares to the tune of at least EUR 50 million to the present shareholders.
Estonian Economic Affairs Minister Edgar Savisaar said that by its purchase of the Finnish Silja Line Tallink had made the most resounding deal in Baltic economic history.
Savisaar said that the team headed by Enn Pant, Ain Hanschmidt and Toivo Ninnas had raised the Estonian flag to a place of dignity in the Baltic. The minister said Tallink had walked a self-styled path, surprising the public by a billion kroon (EUR 64 mln) investment or expansion project almost every year.
“In the course of such impressive development Tallink has created thousands of new jobs, made investments of well over ten billion kroons, and has brought millions of passengers to Estonia,” the minister said.
++
Estonia to let Slovenia Use its VAT Information System – ER – The Estonian Government decided to give Slovenia the right to use the Estonian Value Added Tax Information Exchange System (VIES) for a symbolic price of one Euro.
Finance Minister Aivar Sõerd explained that Slovenia does not have a system of similar level and therefore it turned to Estonia for help to be able to comply with EU requirements.
“The Slovenians have got familiar with our system and are appreciating it very much. Their finance minister has already filed an application to adopt parts of the VIES,” Sõerd said.
Estonia previously has granted the right to use the VIES system devised by the Estonian Tax and Customs Board to the Latvian Tax Board.
In accordance with the government’s decision, Slovenia will be able to use the system under a simple license issued for an indefinite period. Slovenia can upgrade the system but not sell or hand it to third parties.
The symbolic price tag of one Euro was needed because the Estonian law on state property doesn’t allow giving it away for free.
+++
Number of Unemployed Down by One Tenth on Month – ER – The number of unemployed registered with the Estonian Labour Market Board fell by 10.8 percent by the beginning of June against the beginning of May and by 43.1 percent against the same period last year, to 15,725.
In all the number of registered unemployed makes up 1.9 percent of the Estonian working age population (16 to pension age) the Labour Market Board reported.
|
