|
<!– .style1 {color: #0000FF} –>Presidendikandidaatidena jätkavad Ilves ja Ergma
Vasakul: Toomas Hendrik Ilves on nii Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaaliidu kui ka Reformi-erakonna presidendikandidaat.
Paremal: Riigikogu aseesimees Ene Ergma on Res Publica presidendikandidaat.
Riigikogus jätkavad viie erakonna ühiskandidaadina presidendiks kandideerimist Toomas Hendrik Ilves ja Ene Ergma.
Kolmanda sõelumise järel langesid presidendirallist välja Jaan Manitski ja Jaak Aaviksoo.
Märtsis leppisid viis parlamendierakonda kokku, et iga partei esitab aprilliks kolm kandidaati, kelle seast loodetakse augustis leida ühiskandidaat. Ühiskandidaadi otsimisest loobus Rahvaliit.
28. juunil toimunud teises voorus langesid kandidaatide nimekirjast välja Enn Eesmaa, Paul-Eerik Rummo ja Aadu Must. Pärast 11. mail toimunud esimest vooru lõpetasid presidendiks kandideerimise Laine Jänes, Liina Tõnisson, Peeter Tulviste, Jaan Männik ja Toomas Varek.
Vabariigi presidendi valimine riigikogus toimub 28. augustil kell 12.
Presidendi valimine riigikogus on siiski lahtine, sest Rahvaliit kinnitas 18. juunil Arnold Rüütli presidendikandidaadiks valimiskogus, riigikogus Rüütlit üles ei seata.
Toetust Rüütlile avaldas ka Keskerakond, kes otsustas 17. juulil, et lisaks neljale parlamendierakonnale, kellega otsitakse tulevast presidenti, alustatakse presidendiotsinguid ka Rahvaliiduga.
VES/EPLO
Väliseurooplased avaldasid Bushile muret olukorra üle Venemaal
Kesk-ja Ida-Euroopa Koalitsiooni (CEEC) liikmeid (vasakult): Asta Banionis, Michael Sawkiw, Cas Lenard, Ellen King, John Karch, Frank Koszorus, Damon Wilson, Ramunas Kondratas, Laszlo Pasztor, Bryan Ardouny, Nino Japaridze, Alice Kipel, Juraj Slavik, Mati Kõiva, Les Megyeri, Eugene Fishel.
Foto: Karl Altau, JBANC.
Ameerika Ühendriikides elavate Euroopa rahvuste, sealhulgas eestlaste esindajad avaldasid nädala alguses kohtumisel USA presidendi George Bushiga muret olukorra üle G8 riikide hulka kuuluval Venemaal. 19 rahvusorganisatsiooni ühendava Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooni (KIEK) esindajad kohtusid president George Bushi ja asepresident Dick Cheneyga teisipäeval, kirjutab Kanada eestlaste ajaleht Eesti Elu.
Eestlastest osalesid kohtumisel Balti Ameerika Ühiskomitee esindaja Karl Altau ja Eesti Ameerika Rahvusnõukogu esindaja Mati Kõiva.
USA-s elavate Euroopa rahvaste esindajad märkisid, et olukord Venemaal on muret-tekitav, kuna riik on tagasi pöördunud demokraatia teelt, vähendab kodanike ja ajakirjanduse vabadust ning avaldab naaberriikidele majanduslikku survet, kasutades selleks energiaallikaid.
Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooni esindajad kinnitasid, et nad ei ole Venemaa-vastane organisatsioon ja nad toetavad USA koostööd Venemaaga, kuid samas peaks Venemaa käituma vastutustundlikult, kui ta soovib, et teda koheldaks partnerina.
Venemaa peab käituma samade standardite järgi nagu koos temaga G8 hulka kuuluvad seitse maailma juhtivat tööstusriiki USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada ja Jaapan, märkisid KIEK-i esindajad.
Nad märkisid, et naabritel on põhjust tunda Venemaa käitumise pärast muret, kuna Kreml keeldub adekvaatselt tunnistamast Nõukogude Liidu kuritegusid, sealhulgas Balti riikide okupeerimist.
19 rahvusorganisatsiooni moodustasid Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsiooni (Central and Eastern European Coalition – CEEC) 15 aastat tagasi pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.
G8 tippkohtumine toimub 15.-17. juulini Venemaal Peterburis.
BNS
MÜÜSIKA — Kotkajärve Metsaülikool 19 — 27. august 2006
Foto 2005. a. Kotkajärve Metsaülikooli osalejatest. Vasakult Maarika Teose (USA-st, sel aastal õpetab rahvatantsu), Kaia Tombak (hoolitseb lastesõime eest), Veiko Ling Eestist, Kristiina Nieländer (juhendab diskussioonipaneeli), tema kõrval Kaili Maimets (MÜ juhatuses), ees Kristel Toomsalu (sel aastal lektor) ja Marilyn Toomsalu. Foto: Koit Linkruus
Pärast möödunudaastast suurepäraselt kordaläinud viikingiteemalist Kotkajärve Metsaülikooli (rohkem kui 100 inimest), valmistame ette 2006.aasta muusikateemalist MÜ’d, alapealkirjaga MÜÜSIKA. Palume muusika huvilistel pillid kotti panna ja metsa tulla! Kindlapeale tekkivad jammimise võimalused.
Eestist pärit noor pianist Kristjan Randalu, kes on viimasel ajal laineid löönud oma dzhässikompositsioonidega USAs, peamiselt New Yorgis, peab meile Metsaülikoolis dzhässimuusika workshop’i ehk tööseminari.
Kavas on ka meile üldtuntud klaverikunstniku ja muusikapedagoogi Armas Maiste loeng bluusi arengukäigust algupäraste 60. aastateni välja, käsitledes sellega nii traditsionaalset bluusi kui ka bluusi dzhässi stiilis. MÜ-s on hea võimalus vestelda kuulsustega esinenud maestroga tema kogemustest muusikamaailmas.
Eestist tuleb ka Kotkajärve MÜ-sse rahvusvahelise müügieduga muusik Kirile Loo, kes ei ole ka Toronto eestlastele sugugi tundmatu. Kirile Loo esines Toronto esto2000 festivalil ja leidis siit mitmeid mõttekaaslasi.
Ajakirjanikud Piret Tali ja Rauno Volmar kirjeldavad Kirile Lood Eesti Päevalehes järgmiselt: “Kirile tunneb huvi eesti rahvalaulude vastu ning sünteesib seda helilooja ja esitajana oma muusikas, mida võiks nimetada world music.” Kui teha otsingut Kirile Loo kohta internetis, siis leidub üllatavalt palju kommentaare eeskätt just inglise keeles, sealhulgas leidub tema muusika kohta järgnevaid kirjeldusi: hüpnotiseeriv ja sõltuvusttekitav, rabav, tundeid liigutav, kõhedakstegev, ebamaine, saladuslik.
Metsaülikoolis aastaid aktiivselt osalenud hea huumoriga dirigent ja helilooja USA-st Taavo Virkhaus räägib meile Eesti klassikalise muusika ajaloost.
Sõna võtab ka äsjane juubilar ja inspireeriv isiksus prof. dr. Roman Toi.
Laulja ja rahva lemmiku Andres Raudsepa loengu teemaks on “Kork kuuvalgel ööl – levilaul kui luule”, milles ta võtab käsile Jyri Korgi ja tema laulutekstid. Korgi-huvilised võivad ka osaleda Andrese huviringis koos esinemisega lõpupeol.
Lisaks muusikale käsitletakse muidugi ka muid teemasid. Kuldsuu, luuletaja, ajakirjanik ja muusik Eerik Purje peab Metsaülikoolis avaloengu — need, kes tunnevad Eerikut, teavad, et mees pole suu peale kukkunud ja oskab kuulajaskonna huvi köita.
Toronto Ülikooli osakonna “Rotman School of Management” Hatch’i nimelise tehnoloogiahalduse ja strateegia õppetooli professor Mihkel Tombak käsitleb majandusteemat: “Konkurentsi olukord ja Eesti”.
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni esimees Priit Aruvald arutab 1941. a. küüditamisi — traagilist sündmust, mis jättis sügava jälje Eesti ajaloolisse mällu.
Toronto eestlastele hästituntud arsti Talvi Maimetsa loengu pealkiri on “Tervist!”, milles ta käsitleb põhimõtteid, kuidas hoida head tervist ja kuidas vältida kõige tavalisemaid tõsiseid tervisehäireid.
Eesti keele selgeks õppinud USA diplomaat Daniel Hoffmann on olnud elukutseline diplomaat nii Soomes kui ka Eestis ja töötab parajasti USA välisministeeriumis. Ameeriklane peab loengut teemal “Metsavennad, iseseisvus ja Eesti julgeolek”.
Oma õpingutes teemat uurinud Toronto Ülikooli õpilane Kristiina Nieländer juhendab diskussioonipaneeli “Väliseestlased ja Eesti taasiseseisvus.” Optometrist Kristel Toomsalu annab meile ülevaate silmatervisest Eestis ja annab ka üldise pildi Eesti tervishoiu kohta.
Metsaülikooli alalistele osalistele hästi tuttavaks saanud noormees ja Toronto Ülikooli juures mehaanikainseneriks õppiv Madis Org annab meile ülevaate Austraaliast noore eestlase pilgu läbi.
Huviringid pakuvad rahvatantsu, võrkpalli, laulmist, veinimaitsmist, loodusretkesid ja huvitavat keeleteemal.
Tähelepanu! Edasijõudnud klaverimängijad, kes soovivad Metsaülikoolis viibides võtta klaveritundi klaverikunstniku Mark Julsoniga, palun võtta ühendust Metsa-ülikooliga!
Õhtud pakuvad samuti rohkelt tegevust. Pärast filmilinastust on ruumi lõkke ääres kitarrisaatel laulda ja nalja veeretada.
Eesti keele ja kõne grupid toimuvad järgnevatel teemadel: Eesti kirjandus ja luule, loovkirjutamine, grammatika, diskussioonigrupid ja muu.
Metsaülikooli traditsiooniks kujunenud Hiielkäik toimub Margus Tae juhtimisel.
Laste programm on sel aastal tugevdatud tuntud lauljanna ja kitarrimängija Liina Purje-Lepiku muusikalise panusega.
Tooge kaasa remontivajavad rahvariided! Riina Pintson näitab teile, kuidas parandada armsaid ja kauakantud rahvarõivaid oma R3 ehk RahvaRiiete Remondi huviringiga! Siis on rõõm neid uhkelt kanda ja nendega lõpupeol esineda.
Saun on igal õhtul soe ja järv meelitab vette ujuma. Tulge nautima Kotkajärve idüllilist loodust.
Huvi on sel aastal suur, nii et soovitav on aegsasti registreerida, kindlustamaks kohta Metsaülikoolis.
Kes soovib põhjalikumalt tutvuda Metsa-ülikooli tegevuse ja põhimõtetega, võib internetist meie võrguleheküljelt vaadata pilte ja lugeda artikleid aadressil www.eesti.ca/mu . Registreerimisleht on saadaval veebil.
Võite ka helistada telefoninumbril 416-421-3812 või kirjutada e-posti aadressile [email protected]
Mine metsa !
Maimu Mölder
Kanada eestlased said EV Kaitsejõudude eriteenete medali
EV Kaitsejõudude eriteenete medali andis Toronto Eesti Majas üle EV Kaitsejõudude ltn. Ülo Isberg (paremalt esimene) Andres Raudsepale, Laas Leivatile ja Avo Kittaskile. Foto: Eesti Elu
August Rei tuhastatud põrm jõuab Eestisse
Pühapäeval, 23. juulil, jõuab Rootsist Eestisse ümbermatmiseks endise riigivanema ja peaministri presidendi ülesannetes August Rei tuhastatud põrm. Tallinna reisisadama D-terminalis võtab pühapäeval kell 10 endise riigivanema ja tema abikaasa Therese Rei tuhastatud põrmud auavaldustega vastu üksik-vahipataljoni spaleer ja liputoimkond.
Pärast vastuvõtutseremooniat viiakse põrmud üksik-vahipataljoni, urnid paigutatakse kuni matuseni väeosa korrapidaja valve alla.
Urnid August Rei ja tema abikaasa põrmuga maetakse 27. augustil Tallinna Metsakalmistule riigivanemale kohase tseremooniaga.
1928.-1929. aastal Eesti riigivanema ametit pidanud August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas. Mitmetes kõrgetes riigiametites olnud Rei oli nii Konstantin Pätsi kui ka Otto Tiefi valitsuse välisminister.
Oma elu viimased ligi 20 aastat täitis Rei eksiilis Eesti vabariigi presidendi peaministri ülesannetes kohuseid pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal.
Eesti okupeerimise ajal 1940. aastal töötas Rei Moskvas Eesti suursaadikuna ning sealt põgenes ta 13. juulil 1940 Riia kaudu Stockholmi. BNS
Rüütel saatis Indoneesia presidendile kaastundeavalduse
President Arnold Rüütel saatis kaastundeavalduse Indoneesia presidendile Susilo Bambang Yudhoyono’le seoses Jaava saarel toimunud maavärina ja hiidlainega. “Sügava kurbusega võtsin vastu teate purustusi ja inimkaotusi toonud maavärinast ja sellele järgnenud hiidlainest Indoneesias Jaava saare lõunaosas,” seisab kaastundeavalduses.
Rüütel soovis Indoneesia riigipeale ja rahvale tugevust sellest tragöödiast toibumisel. Samuti palus ta edasi anda enda ja kogu Eesti rahva kaastunne vigastatutele ning hukkunute peredele ja lähedastele.
Jaavat 17. juulil tabanud hiidlaines hukkus enam kui 500 inimest, nende seas on ka Euroopast pärit turiste. Kaks päeva hiljem tabas Jaavat uus maavärin. BNS
Tarbijahinnad kasvasid aastaga 4,4 protsenti
Tänavu teises kvartalis olid tarbekaubad ja teenused möödunud aasta sama kvartaliga võrreldes keskmiselt 4,4 protsenti kallimad, teatas statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi muutus tänavu teises kvartalis
Tänavu teises kvartalis olid tarbekaubad ja teenused möödunud aasta sama kvartaliga võrreldes keskmiselt 4,4 protsenti kallimad. Sealhulgas kallinesid toidukaubad 1,4 protsenti, tööstuskaubad 1,5 protsenti ja teenused 1,4 protsenti. VES/BNS
Tunne ja Mari-Ann Kelam pidasid juubelit
Foto: Tunne ja Mari-Ann Kelam vastuvõtul Kadrioru Kunstimuuseumis Foto: Vaike Külvet
Euroopa Parliamendi liige Tunne Kelam ja tema abikaasa Mari-Ann tähistasid oma juubeleid 30. juunil suurejoonelise tänujumalateenistusega Tallinna Kaarli kirikus ja hiljem vastuvõtuga Kadrioru Kunstimuuseumis. Kahepeale kokku tuli paaril aastaid 130 — Tunne sai 70- ja Mari-Ann 60-aastaseks.
Tänujumalateenistusel kirikus esinesid Pille Lill, Tiia-Ester Loitme ja Tütarlastekoor Ellerhein, Hortus Musicus ja Piret Aidulo. Marje ja Kuldar Sink’i nimelise preemia “Noor laulja 2005” laureaat Oliver Kuusik esines palaga, mille muusika oli loonud Marje Sink. Teenisid vaimulikud EELK Peapiiskop Andres Põder, EELK piiskop Einar Soone ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Kavalehe esimesele leheküljele oli trükitud nii Mari-Anne kui Tunne vanemate nimed: Karin ja Kirill Dotsenko, Marje ja Peeter Sink järgneva tänuavaldusega: “Täname selle juubeliteenistusega jumalat ning ühtlasi oma vanemaid, kellele võlgneme mitte üksnes oma elu, vaid kõige olulisema — sooja ja toetava kodu, eestiliku kasvatuse ja vaimsed teeviidad, mis andsid meile mõlemile aluse oma elu mõtestamiseks.”
Kirikusse oli kogunenud umbes 600 inimest ja vastuvõtul Kadrioru Kunstimuuseumis oli umbes 300 külalist. Vastuvõtul peeti tervitus- ja õnnitluskõnesid ning tutvustati Tunne Kelami uut fotoraamatut “Kaasarändureid vabaduse teel”. Raamat sisaldab inimesi kodu-ja välismaalt, kes aastate jooksul on seisnud Eesti iseseisvuse taastamise eest ja see on jätkuks 2002. aastal esmatrükis ilmunud raamatule “Eesti tee vabadusele”.
Hiljem liikus pidu edasi muuseumi barokkaeda, kus pidulised nautisid ansamblite Hortus Musicus ja Noorkuu esinemist, grillroogi ja ilusat suveõhtut.
Juubilaride palve oli, et lillede ja kingituste asemel toetaksid sõbrad Marje ja Kuldar Sink’i fondi muusikapärandi jäädvustamiseks, millest makstakse ka noortele muusikutele stipendiume. Sellegipoolest ei suutnud sõbrad loobuda Eestis sissejuurdunud lillekultuurist ja juubilaridele kingiti rohkesti lilli nii kirikus kui ka vastuvõtul.
Vaike Külvet
Eesti Reservohvitseride Kogu tuli Viru emandatele appi
Eesti Reservohvitsertide Kogu liikmed tööhoos.
Autori foto.
Eesti Reservohvitseride Kogu esindajad käisid laupäeval, 15.juulil Vaivara ajaloorajal. Sinimägesid külastati mitte suvesakstena, vaid selleks, et paigaldada suunaviitasid ja vaatekoha poste.
“Tulime siia Viru emandate kutsel ja saime paiga suhtes tohutult targemaks”, ütles reservohvitseride kogu esimees kapten Heino Piirsalu, lisades, et talle enesele oli elamuseks näha Põhjasõja aegadest pärit nn. Rootsi valli.
Kohapeal olid juhendajateks reservohvitseride poolt Viru emandateks tituleeritud Ingrid Kuligina Alutaguse matkaklubist ja Vaivara sõja-ajaloo teemapargi arendamise projektijuht Ivika Maidre.
„Reservohvitserid lähtuvad Winston Churchilli sõnadest, et reservist on kodanik kahekordselt,” selgitas Maidre, kelle sõnul tuli meestel matkaraja suuna-viitade ja selgitavate tekstidega varustamiseks rinda pista Sinimägede paese pinnasega.
Sel aastal olid reservistid Sinimägedes juba teist korda. Jaanuaris võitis nende meeskond Utria Dessandi militaarvõistluse. “Olen Utria dessandil võistelnud 4 korda, kuid alles nüüd näen siinset maastikku suvel,” sõnas nooremleitnant Tarmo Kangur.
Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) asutati 22. juunil 1997. aastal Võrumaal Meegomäe Lahingukoolis esimeste vabatahtlike reservohvitseride kursuste lõpetajate poolt. Eesti Reservohvitseride Kogule pani aluse mure Eesti julgeoleku pärast ning rahva kaitsetahte kasvatamise vajadus.
Vaivara ajaloorada läbib Põhjasõja, I ja II maailmasõja ning Vabadussõja sündmustega seotud paiku ja tutvustab kohalikku kultuuripärandit. Vaivara ajaloo matkarada on ka osa sõja-ajaloo teemapargist, mille näitusehoone ehitustööd algavad lähiajal.
Alar Tasa
Vaivara Vallavalitsuse infojuht
Eestis on ohtralt metsapõlenguid
Pidev põud ja jätkuv kuumus on põhjustanud Eestis hulgaliselt metsapõlenguid. Ainuüksi juulikuu jooksul on tuletõrjujad käinud kustutamas 650 metsa- ja maastikupõlengut, kõige enam tulekahjusid on olnud Harjumaal ja Tallinnas — 234.
Harjumaale järgneb põlengute arvult Ida-Virumaa 180 tulekahjuga, teistes maakondades jääb metsapõlengute arv alla 50. Kõige vähem on metsatulekahjusid olnud Hiiumaal ja Läänemaal — vastavalt kolm ja seitse.
70 omavalitsust on kehtestanud metsas liikumise piirangud. BNS
Alates 4. juulist käivad kustutustööd Illuka vallas Kurtna järvistu piirkonnas, kus täna on kustutustöödega hõivatud olnud 88 inimest. Lisaks päästjatele võtavad töödest osa kaitseväelased, kaitseliitlased, RMK töötajad ning vabatahtlikud eraisikud.
Estpla-13 pidas kinni kahtlusaluseid ja konfiskeeris relvi
Iraagis viibiv Eesti kergejalaväerühm Estpla-13 pidas 13. juuli varahommikul Sab-al-Boori linna lähistel läbi viidud operatsioonil kinni seitse terrorismis kahtlustatavat isikut ja konfiskeeris relvi. Eesti kaitseväelased konfiskeerisid kahtlustatavatelt üheksa automaati ja neli kuulipildujat, lisaks laskemoona ja käsigranaate.
Operatsiooni eesmärk oli ennetada koalitsioonivastaste jõudude rünnakuid Sab-al-Boori linna ja koalitsioonijõudude vastu. Eesti üksust toetasid operatsioonil USA helikopterid.
“Operatsioon oli edukas tänu täpsele planeerimisele ja olemasoleva info oskuslikule kasutamisele. Estpla-13 on viimase operatsiooni läbiviimisel näidanud end professionaalse üksusena, hoolimata sellest, et on Iraagis viibinud vaid veidi üle kuu aja,” ütles Eesti kontingendi vanem Iraagis major Aron Kalmus.
Leitnant Meelis Jõemaa juhitav 34-liikmeline kergejalaväerühm Estpla-13 on ette valmistatud läbi viima jalgsi- ja motoriseeritud patrulle, läbiotsimisi, konvoide saatmist ja objektide valvet.
Rühm teenib Bagdadi lähistel USA maaväe neljanda jalaväediviisi esimese brigaadi võitlusgrupi koosseisus.
Eesti on andnud oma missiooniüksuse operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude keskregiooni väejuhatusele Centcom. Riigikogu pikendas detsembris Eesti kaitseväelaste missiooni Iraagis kuni selle aasta lõpuni.
Eesti kaitsevägi osaleb operatsioonil Iraagis alates 2003. aasta juunist ning on selle aja jooksul kaotanud kaks meest langenutena. Kümmekond Eesti kaitseväelast on saanud haavata. BNS
Sõnavara Jaan Krossi romaanis
“Kolme katku vahel”
Hildegard Rink
Kirjanik Jaan Kross on saanud 85-aastaseks. Seda tähistati Eestis väärikalt kollokviumina Tartus ja Tallinnas ning Soomes kirjandusliku seminarina.
Hakkasin vaatama kodus oma raamatute hulgas Jaan Krossi teoseid ja otsustasin lugeda uuesti tema “Kolme katku vahel”.
See romaan, mis põhineb Balthasar Rüssowi kroonikal ja on kirjutatud mina-vormis peategelase Rüssowi poolt, kirjeldab balti ajalugu, eriti Liivimaa vallutamist ja lahingute heitlusi taanlaste, sakslaste, rootslaste, poolakate ja venelaste (moskoviidid) vahel. Sealjuures jääb aga esiplaanile romaani kujul esitatud Balthasar Rüssowi elukäik alates juba poisipõlvest, tema seiklused, õpingud, rännakud, armulood ja abielud, vastuolud aadli ja Tallinna raega ja elu kirikuõpetajana Tallinna Pühavaimu kirikus 1566-1600.
Mind huvitas ja paelus Jaan Krossi rikkalik sõnatagavara, kus on sees palju vähetuntud või isegi tundmatuid sõnu.
Kirjutasin raamatust välja üle kolmesaja sõna. Paljud leidsin õigekeelsus-sõnaraamatust (4. trükk, Tallinn, 1984), kus mõningaid neist oli nimetatud vanadeks või aegu-nuiks, mõned olid märgitud murdelise päritoluga. Vaatasin läbi ka akadeemik F.J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu (4. trükk, Tallinn, 1973) ja leidsin sealt lisa. Siiski jäi üle veel sõnu, mille täpne tähendus jäi selgusetuks, kuid millest võib kontekstis enam-vähem aru saada.
Toon alljärgnevalt valiku sõnadest, mis võiksid huvi pakkuda. Olen jaganud need rühmadesse vastavalt ainealale.
LOODUS:
ahlu – pikk, kitsas veeloik
altus – lumest paljas merejää laik
ebetama – lund, lumehelbeid ebetama
eebutajalind – linavästrik
kahmune – hämar
kulbas – õõnestatud kaldaalune
koletunud – paljas kivine maa
kõuts – isane kass
käsperipuu – kirsipuu
küütu – sillerdav, küütu meri
lurdipuu – kibuvits
lõutakivi – püünisekivi
lüüt – rannaluide
mõnslik – mühklik
mult – märg lumi
närestik – noor tihe lehtpuumets
oiard – loik jääl
paatjaslillakas – kollakaslillakas
pagi – tuul, tuulehoog
pumber – pirn
popp – hagan
raapel – pirn
rahkmaa – kivine, harimata maa
rou – pilliroog
rõusane – konralik, kõva maa
rüss – pöial, rüssapaksune leivaviil
sannik – pehme, märg rohumaa
sõõnane – tume, pilves taevas
sälitus – mahumõõt, rukkisälitus
teekliter – nelgiseeme
tilgene – veest märg, tilgene aknaruut
tine – hall, tine sügis
turkanemust – vihmane pimedus oli turkanemust
tuher – lumetuisk
tust – tolm
tõlikas – jäme oksaharu
tünnus – tungal
udrumaa – märg, soine maa
uits – udu
urmakarva – verekarva
varinal – tugevasti, vihma sadas varinal
verkjas – punakas
viderik – väike, harv põõsas
vingam – tugev tuul
vire – tugeva talvetuul
voom – hoog, sööst
INIMENE:
arsk – tige
heenukas – lahja, kondine
heris – kaabakas, kelm
hälbima – teelt eksima
igerik – viriseja, mannetu
jänar – sitke, kange
inutama – segi ajama
kaarman – kärumees, voorimees
kalijas – suur, kondine
karbats – katkukarbats, kaatkuarmid
kinnar – kints
keelekurn – keelepeks
kipakas – kärsitu
kraamer – pudi-padi poemees
kohlakas – lohakas
katersaks – kadakasaks
kiilakas – volask, posituiam
krõllits – pärani, silmad on krõllis
laugemeelne – pehme, tasane inimene
loikam – vooster, vemmal
lontmaaker – köietegija
luuder – kõhn, lahja
lõmmard – õgija
lõutsik – tühine inimene
liukama, lõõbama – kodunt jalga laskma
mugistama – kinnisui naerma
mündrik – paadimees
nirss – viriseja, viril
oatu – maitsetu
ohenägu – harjasetaoline nägu
panetund – tuimaks muutunud
peia – tüdruk
peiravpilgene – pilkavalt vaatlev inimene
pistemaaker – sadulsepp
pulkas – pärani, silm oli pulkas
prink – rutakas, kärme
põtkud – jalad, koivad, kintsud
seemisker – nahatöötegija
semmima – armatsema
sähku saama – aru saama
taelakas – kangekaelne
tiidsasti – kiirelt kõndima
tulkane – mõnus
tuukama – vastu tuult kõndima, tuulega võitlema
tüükas – laia tagumikuga
undlik – õnnetum, paha
veiklema – värelema
viidervomm – laiskvorst
võhlus – kuri, võimatu inimene
vuhvatama – ärrituma
väänutama – vingutama, norima
õrevil – rahutu
üritu – kiire, üritu pilk
RIIETUS
hatune – karvane, kulunud
hitu – ümmargune mehemüts
hõdil – kaelakee
nünn – surnumütsike
porukas – kare riie
radja – vana kasukas
raudturvis – soomusrüü, kaitserüü
rääbakas – pulstunud, katkutud
tupitsad – sääresokid
umakad – jalatsid, tossud
HOONED:
diile – suurtuba, elutuba
eend – etteulatuv osa müürist
etik – terrass, rõdu, väline esik
kastar – kajut
kviijärg – astang
kuntrik -vilets toake
küübikas – madal laud
laets – laetugi, laetsipukk
lõhaspoolik – lõhkiaetud palk
mört – sideaine müüritööl
mõõr – müüri ja katuseääre vahe
nookas – rauast konks, haak uksel
orv – seinatühe, nishsh
paargu – suveköök õues
positiiv – väike koduorel
rahnup – varn, riiul müüris
raideline – kaareline
reigas – madal katusealune
rundel – alustala
sagar – uksehinge konks
taarga – tünn
tirp – katus
traavers – ristpalk, põikpuu
tõra – õõnsus
vaja – eesruum, saunavaja
TOIT JA TOIDUNÕUD
koost – puulusikas, leemekoost
kortel – mõõt, veerandtoobine
muskus – muskaat
mursell – võiseen
munakärss – munatoit
Jumalagajätt Kabelineemel
Hellar Grabbi meenutab oma viimast kohtumist Lennart Meriga 2005. aasta sügisel. Lugu ilmus nädalalehes Eesti Ekspress 14. juulil 2006.a.
Kui ma hakkan lahkuma, ulatab Lennarti vanem poeg Mart Meri külalisteraamatu. Märkan, et eelnevalt on sisse kirjutanud Balkanil USA ja NATO vägesid juhatanud kindral Wesley Clark. Võtan pastaka ja panen kirja:
“Ühel imeilusal sügispäeval aknast välja vaadates ja vesteldes
13. X 2005 Hellar Grabbi”
Päev on tõesti imeilus. Ilm on vaikne, selge ja särav, helesinises taevas Kabeli-neeme kohal ei näe ühtegi pilve. Rohi maja ümber on kevadiselt erkroheline. Tavaliselt hall Soome lahe vesi paistab keskpäevases päikesekiirguses sügavsinine ja aastatuhandeid vete kätes kumeraks voolitud pruunide rändrahnude vahel, üpris maja lähedal, ujuvad valged luiged tuulest toodud saadikutena linnu- ja hingedeteelt.
Lennart Meri rajas oma viimase kodu põnevasse paika, Viimsi poolsaare kaugeimasse tippu, kus Rohuneeme külast põhja poole jääv – ühel vanal 17. sajandi kaardil leiduva kabeli järgi Kabelineemeks ristitud – maasäär on ainult 140-150 meetrit lai. Lained uhavad selle kaldaid mõlemal pool sinakashalli, kahekorruselist, üpris avarat maja vaevalt viie-kuuekümne meetri kaugusel. Tormise ilmaga võib siin olla päris metsik ja tuuline on siin peaaegu alati. See on mu kolmas käik 1999.a. valminud Lennarti ja ta pere elumajja. Eelmisel kahel korral väljas jalutades oli tuul nii kange, et viib või lendu. Kuid imeilus sügispäev aastal 2005 on tuulevaikne.
Vaatan Viimsi tipust merele ja näen poolsaart jätkumas saartena — kõigepealt väike Kräsuli ja siis metsane Aegna. Läbi siinsete vete kulges rohkem kui tuhat aastat tagasi Hõbevalge tee Rootsist Soome lahe lõunakalda, Neeva, Laadoga, Ilmeni, Msta, Volga, Kaspia kaudu Bagdadi kalifaadi põhjapiiridele. Kaubatee, mis on palistatud kümnete tuhandete Araabia hõbemüntidega ja millest Lennart Meri on kirjutanud Eesti kirjanduse kõige vägevama essee.
Mõni sajand hiljem võis ajaloouurijate Paul Johanseni ja Ilmar Arensi arvates just siin, merekitsuses Rohuneeme (ürikutes ka Rauaneeme) ja Aegna vahel, aset leida see suur merelahing, kus, nagu on kirjas Novgorodi kroonikas, Raudväravate (Zheleznaja vrata) juures hävis Novgorodist aastal 1032 (?) eestlaste vastu sõjakäigule läinud vürst Ulebi laevastik. Oletustest Raudvärava kohta oli Lennart teadlik (vt L. Meri, “Hõbevalge”, lk 273).
Ja nüüd, Hõbevalgest kaubateest tuhat ja paarsada ning Raudväravate lahingust ligi tuhat aastat hiljem, kolmanda aastatuhande alguses — tõesti, mis on tuhat aastat eestlaste ajaloos! — elab siin Eesti riigi president ning teda külastavad ja kõnnivad tuulisel ja kadakasel maasäärel mitmed üle ilma tuntud riigimehed ja poliitikud, nende seas tuhande viiesaja aastase frankide riigi president Jacques Chirac ja üpris noore, aga see-eest vägeva rahva ja riigi presidendi abikaasa, senaator Hillary Clinton.
Vaadates ajaloo kulgu, on frangid Prantsusmaal kaotanud oma algse hõimu- ja riigikeele. Ameeriklastel pole oma eripärast riigikeelt olemaski olnud, nad kasutavad koloniaalse emamaa keelt, olles selle peale surunud ka maa algasukatele, indiaani hõimudele, kellel endal aga ei ole oma väikestki riiki. Aga Eesti presidendi pere kõneleb riigi- ja rahvakeelena ikka veel sama keelt, mida rääkisid sõltumatud eesti hõimud Hõbevalge tee ääres ja rääkisid varemgi, ammu enne frankide riigi rajamist ja veelgi varem, enne roomlaste vallutust, siis kui kiresid vaba Gallia kuked ja praegusel Prantsusmaal kõneldi hoopis keldi keeli.
Need mõtteseosed tulevad pähe, külastades Lennart Merit ja nüüd sellest kirjutades. Olgu see ühtviisi vastuseks neile, kes ütlevad, et ajaloole rahvuslikku identiteeti rajada pole kohane, või et 13. sajandi eestlased olid hoopis teine rahvas kui meie. Lennart ei oleks sedasi kunagi ütelnud. Tema elas ajaloos. Ja elab edasi.
Möödunud oktoobrikuus järjekordselt Tallinna jõudes teadsin, et Lennartil oli augustis olnud peaajuoperatsioon. Kuid pärast seda oli teda nähtud avalikul üritusel ning lootsin, et arstid said õigel ajal jaole ja Lennart on paranemas. Helistasin talle esmaspäeva, 10. oktoobri õhtul. Lennartil näis olevat hea meel. Ta kutsus mind enda poole, aga päev ja kellaaeg jäid täpsustamata, ta pidi järele vaatama, millal on aeg selleks sobiv. Lennart ütles: helista homme-ülehomme uuesti.
Helistan kolmapäeva õhtul kell 22.55. Lennart võtab kõne ise vastu. Mina: “Arvasin, et sulle võib veel sel hilisel kellaajal helistada, sa oled hiline mees.”
Ütlen seda vihjega tema kombele kaua üleval olla ja öösel töötada. Ma ei ole ette valmistatud vastuseks, mis kõlab selgel ja kindlal häälel.
Meri: “Ma olen surija mees.”
Tõmban hinge, mu aju töötab täispingel, leidmaks sobivaid sõnu. Leiangi, pärast mõnesekundilist vaikust, milles telefoniliinil väreleb hääletu igavik. Ja Lennart kordab neid sõnu.
Mina: “Kõik on Jumala kätes.”
Meri: “Jah, kõik on Jumala kätes.”
Mina: “Pidime kokku leppima, millal ma sinu poole tulen.”
Meri: “Tule kas või juba homme. Rajamets tuleb ka.”
Lepimegi kokku homse peale, nii enne keskpäeva, kella 11 ja 12 vahel. Sõidan sinna taksoga. See on ilusa vaatega tee, poolkaares piki Tallinna lahe lõuna- ja idakallast, läbi Pirita, Merivälja, Viimsi ja Rohuneeme asulate. Vasakul käel näen aegajalt Tallinna siluetti, lahel liiguvad mitmed turismilaevad, neid on nii tulemas kui minemas. Kalevite kantsi käib vaatamas rohkelt võõramaalasi.
Meri eravaldusse poolsaare tipus pääseb ainult läbi värava ja valveputkast saadud suusõnalisel loal. Ütlen oma nime ja takso tohib sõita otse maja ette. Ukse avab Mart Meri ja ütlen tere ka Helle Merile. Mind juhatatakse teisele korrusele.
Lennart lamab voodis ja viipab mulle. Siis osutab toolile voodi kõrval, kuhu istungi. Vaatan teda. Ta pea paremalt küljelt on juuksed maha aetud ja silman seal lühikest, värsket armi, millest Lennart aeg-ajalt käega üle libistab. Naeratan, ja ka Lennarti näo katab tema kuulus, järjest laienev naeratus.
Lennart kõneleb aeglaselt, mõttepausid on pikemad kui tal harilikult. Aeg-ajalt tasaneb hääl peaaegu sosinaks, pööran oma kõrva talle lähemale ja mõnikord palun teda korrata öeldut. Kuid ta aju töötab selgelt, vigadeta. Lennarti jutus ja olemises on tunda leebumist, tagasivaatavat pilku, mõtisklevat rahu.
Ütlen, et lugesin hiljuti üht raamatut tema kohta, ja enne kui ta jõuab küsida millist, lisan — Kulle Raigi raamatut “Vikerkaare värvid”. Olen otsustanud, et ma mõne kuu eest ilmunud Lepassalu raamatut ei maini.
Meri: “Ah seda, see on kerges toonis. Seal on ka vigu sees.”
Mina: “Neid leidsin minagi. Aga raamat tasub sirvimist, eriti toredad on su noorpõlve sõprade meenutused.”
Jutt läheb Harald Rajametsale, keda Meri näib literaadi ja sõbrana kõrgelt hindavat. Meri ootab teda ka täna enda poole.
Mina: “Ma ei ole Rajametsa kahjuks kunagi kohanud.”
Meri: “Rajamets anti sõjavangina prantslaste poolt venelastele välja. Kui seda poleks juhtunud, siis oleksite ehk Ameerikas koos “Mana” teinud.”
Jutuks tuleb endine VEKSA esimees Ülo Koit, kelle keha leiti 1996.a. sügisel müstilistel asjaoludel uppununa Lätis Lielupe jões.
Mina: “Võib-olla Koit tapeti?”
Meri: “Koit võidi tappa KGB poolt. Nad olid ta peale pahased. Arvasid, et ta on nad reetnud. Ta ei allunud oma ametikoha lõpuaastatel nende juhenditele. Koit oli siiski eestimeelne mees.”
Viimase lausega Meri kordab seda, mida ta mulle oli ütelnud juba kümme aastat varem, 14. novembril 1996, peatselt pärast Koidu surnukeha identifitseerimist. Koit soovitas Meri raadiosse tööle, soodustas tema välisreise ja Meri omakorda mõjutas Koitu, näiteks Priit Vesilinnule VEKSA kaudu Eestis üsna vabalt ringisõitmise võimaldamiseks, mille alusel Vesilind avaldas 1980.a. oma kuulsa, Eestile väga kasuliku artikli kümnemiljonilise tiraazhiga ajakirjas National Geographic.
Jutt kaldub kindral Einselnile. Mina olin teda ju Merile sügisel 1992 Kaitseväe juhataja kohale soovitanud.
Mina: “Lennart, sa oleks vähemalt võinud Einselni lahtilaskmisega oodata, kuni tal saab kolm ametiaastat täis.” See aeg oleks tulnud mais 1996. Einseln vallandati detsembris 1995.
Meri: “Tead, mul on kahju, et nii läks, ta oleks võinud seda mulle siis ütelda.”
Kui Meri polnuks haige, siis oleksin ma talt küsinud, miks ta Einselni ülepea lahti lasi, seejuures teda küll Lennartile iseloomuliku zhestiga täiskindraliks tõstes. See on seni selgitamata küsimus. Kirjutasin Einselni vallandamise puhul kriitilise artikli (Postimees, 1. märts 1996). Einseln pettus Meris, nägi oma kohtuasjas Meri poolt suunatud ringkäendust, keeldus Merilt vastu võtmast kõrget ordenit.
Vestlus katkeb, kui Lennartile tuuakse uus, reguleeritav voodi, kus tal kergem oleks lugeda ja kirjutada. Mõlemad pojad, Mart ja Kristjan, hakkavad senist voodit uue vastu välja vahetama. Lähen eest ära rõdule. Otse rõdu all lehvitab mulle saba Matthias Rust, Nõukogude armeejuhtide ehmatuseks Moskva Punasele väljakule maandunud sakslasest lenduri järgi nime saanud Merile kingitud lambakoer. Mu pilk libiseb kaugemale, Muuga ja Ihasalu lahe veteväljadele.
Lennart on märgatavalt kosunud. Ta ei lähegi enam voodisse tagasi. Nüüd istume allkorrusel, elutoas. Helle toob taldrikutäie heeringa- ja vorstivõileibu, keelekasteks teed. Ma ei ole sel päeval veel söönud, lasen hea maitsta. Istun näoga suure akna poole, mille läbi avaneb Tallinna lahe ja Naissaare panoraam.
Millest me veel rääkisime? Millest räägivad kaks eakat, sama aastakäigu meest, kelle tutvus on kestnud 37 aastat? Nad kipuvad nostalgitsema. Meenutame esmakohtumist oktoobris 1968 Kuristiku tänavas, Debora Vaarandi sünnipäeval, kuhu Sang ja Merilaas mind kontvõõrana kaasa võtsid. Olin siis pärast Suure põgenemise ajal lahkumist esimest korda tagasi Eestis. Mõni päev hiljem olin koos Irjaga Meride kodus Pilviku tänaval — Tuletan Lennartile meelde, et ta mängis meile lindilt ette Winston Churchilli kuulsa “Raudkardina kõne”, seda oli raudeesriide taga asuval maal üllatav kuulda.
Lennart omakorda meenutab Washingtoni viinapoest ostetud suurt, pooleteiseliitrist vodkapudelit sildiga “Kamtshatka”, mille talle suveniiriks kinkisin, kui ta oma esimesel Ameerika-retkel aprillis 1979 meie kodus öömajal oli. Rännumehele sobiva nimega vodka sai ära joodud (mitte ainult meie kahe poolt!) ja pudel Eestisse kaasaviimiseks oakohviga täidetud.
Lennart muutub järjest energilisemaks. Juba vahepeal üritas ta poisse kamandada. Seda oli rõõm näha, näitas tervisevarusid. Nüüd laseb ta Mardil juhatada mind maja teises otsas asuvasse arhiivi ja on varsti ka ise seal, jagamas seletusi, seljas treeningudress. Riiuleid ja neile asetatud igasugu kaustu on väga palju. See on suur varamu. Nii nagu ka Lennarti raamatukogu.
Aeg läheb, kell on juba neli. Palun Marti kutsuda takso, aga Lennart laseb mu tagasi linna sõidutada tema käsutuses oleva autoga. Kui lahkudes Lennarti kätt surun, ütleb mu suu reipalt nägemiseni, aga hinges on see jumalagajätt. Või kohtume Linnutee tuultes?
* The Front Page reports on the presidential race in Estonia. As the race nears the final decision, on August 28, the list of candidates proposed by Estonia’s political parties keeps getting smaller. In addition to the inevitable candidacy of current President Arnold Rüütel, the other candidates are Ene Ergma, representing Res Publica, and Toomas Hendrik Ilves, representing the Social Democrats, Pro Patria Union, and Reform Party.
* The second photo on the Front Page shows representatives of the Central and Eastern European Coalition, who recently met with President Bush to discuss their concerns about Russia. While the CEEC maintains that Russia and the US should continue and grow their relationship, the US should also be very aware of the rolling-back of democracy in Russia. This not only affects the way the Russian people are trea-ted, but also the way in which Russia uses its influence, particularly with energy, to affect its views.
* Ilmar Mikiver writes about a “drill” and a “bluff.” With North Korea’s recent launch of missiles capable carrying nuclear war heads, the world, and especially the US, is asking whether this is a bluff or a real drill on N. Korea’s part. Apparently it is not a bluff. But the situation has given the US a real excuse to beef up its Pacific forces, and work closer with Japan. Some have even said that Japan may become like the UK in the Pacific, in terms of its cooperation with the US.
* The other op-ed piece, also by Ilmar Mikiver, discusses an counterattack on democracy. In some authoritarian states, the veneer of democracy is upheld (in terms of so-called “elections” and such) while the old guard holds on to their former positions. Mr. Mikiver notes how the three NAFTA countries — Canada, USA, and Mexico — seem to have gone in the opposite direction, preferring politicians who are offering more democracy and new ideas, vs. the “old way.”
* Vello Helk discusses the dangers of nostalgia. It seems, as he reads Estonian papers, that there is a certain nostalgia for the old Soviet time among some. He cites an article describing the situation, which concludes that young people with new ideas must overcome the stagnation of nostalgia. This, though, is instantly condemned by another commentator in another paper, who claims that they will always be thankful for the upbringing they got in the Soviet system. Mr. Helk reminds the reader that this Soviet system was on a process of ending the “Estonian” identity and replacing this with the Soviet Man. He also reminds readers of the tens of thousands who were murdered, deported, or died under the Soviet system.
* An article on the Art and Culture page discusses the very rich vocabulary of the celebrated Estonian author Jaan Kross. A list of words that appear in his novel “Kolme katku vahel” is given with unusual or generally unknown meanings, along with definitions.
* A double birthday was celebrated in Estonia with the Kelams. MPE Tunne Kelam turned 70, and his wife Mari-Ann turned 60. The couple ce-lebrated the significant birthdays together, with a Service of Thanks at Kaarli Church, presided over by Archbishop Andres Põder and other dignitaries. The article, with photos, appears on page 5. A reception followed at the Kadriorg Art Museum.
Tallink Buys Silja Line
VES – Estonian shipping company Tallink Group has announced that their acquisition of Finnish shipping line Silja Line Oy Ab is done. Shareholders and competition authorities have approved the deal, according to the Associated Press.
In June, the Estonian company announced its intent to buy Silja Line for EUR 470 million ($580 million US), in a cash-and-share deal. Silja Line was owned by Bermuda-based Sea Containers Ltd..
Tallink announced that the deal had been approved unconditionally by Estonian, Finnish and Swedish competition watchgroups.
Silja Line has long operated ferry services between Stockholm, Sweden, and the Finnish cities of Helsinki and Turku, using large, cruise-ship like ferries that featured cabins, restaurants, shopping, a casino, and bars. The company has also offered a rapid-ferry connection between Helsinki and Tallinn.
Tallink, which also operates hotels, is a market leader on the heavily traveled Tallinn to Helsinki and Tallinn to Stockholm passenger routes. It started a ferry service from Riga, Latvia, to Stockholm in April.
The purchase of Silja Line will make Tallink the largest ferry operator in the Baltic Sea area.
Coalition Forces General Praised Estonian Unit in Iraq
ER – Maj. Gen. Alessandro Montuori, Deputy Commander of the Multinational Corps in Iraq, visited the Estonian
ESTPLA-13 infantry platoon and praised Estonian soldiers. “Estonians are very highly va-lued in the corps. It is important that the present platoon has men who have been in Iraq before and is well trained for joint action,” Montuori said at meeting with the Estonian unit.
During the meeting at the Taji military base ESTPLA-13
Lt. Meelis Jõemaa gave the major general an overview of the duties, area of responsibility and logistic aspects of the service. At a briefing following the meeting the Estonian soldiers together with the deputy commander of the coalition forces discussed the present and possible new duties of the Estonian unit proceeding from developments taking place in the Estonians’ area of responsibility. Speaking with the soldiers, the general underlined the importance of every fighter in carrying out operations and the need to take into consideration the local population and their problems.
The 34-strong light infantry platoon ESTPLA-13 is trained to carry out foot and motorized patrols, searches, escorting and guarding of sites. The platoon is serving in the composition of the 1st Brigade battle group of the 4th Infantry Division of the United States land forces.
Estonia has handed over ope-rative command of its mission units to Centcom, the Central regional command of the United States Armed Forces. The parliament has extended the Estonian defence forces mission in Iraq until the end of this year.
The Estonian Defence Forces have taken part in the operation since June 2003. Two Estonian soldiers have died on the mission.
Estonia Doing Well in Human Rights Sphere
— President of Human Rights Court
ER – President of the European Court of Human Rights, Professor Luzius Wildhaber, meeting with Estonian judges, barristers, prosecutors and lawyers, said that Estonia was doing well in the sphere of guaranteeing human rights.
Wildhaber said that no country was perfect concerning human rights issues, but Estonia was doing well nevertheless; however, he singled out three spheres that he said seemed to cause headache to Estonia. Wildhaber said that according to the practise of the Court of Human Rights, Estonia seemed to have problems with proceedings, particularly their duration in courts, and secondly with detention of people in police stations. Wildhaber saw the issue of religious instruction as a potential third problem but added that it need not become a real problem after all. He said that the full body of the European Court of Human Rights was now discussing the issue of religious instruction in schools on the Norwegian example and Estonia could perhaps learn something from that decision in the future. But Wildhaber did not regard any of those three spheres very serious. “We have other countries where problems are much more serious,” he said.
Forest Fire Situation Recent Years’ Worst in Estonia
ER/VES – Forest fires have become a serious problem in many parts of the world, including the United States, which, so far this year, has seen 65,359 fires and 4,461,396 acres burned.
Estonia, it seems, is also suffering. The Estonian Rescue Board said that the forest fire situation in the country was the most critical during the recent years, with as many as 113 forest fires registered in the hot period. Estonia is slightly smaller than New Hampshire and Vermont combined.
The Rescue Board has asked people to refrain from going into forests until the hot weather persists. Although it is prohibited to light fires in state forests at the moment, the Rescue Board is asking the people to avoid lighting fires even where it is usually permitted.
BRING BACK PUBLIC DIPLOMACY
Long time contributor to our Estonian pages, Vello Ederma, recently wrote to the Washington Times. His letter, noting the importance of VOA and RL funding, is reprinted below for our readers:
Letter to the Editor, Washington Times 7/14/06 Published 7/15/06
It is about time that Russia is understood for what it is (“Dissenters aim to expose repression to G-8 leaders,” World, Thursday). It is not a democracy and never has been. Most likely, it never will be. Vladimir Putin has indicated as much. The 1990s, as the Soviet system was destroyed, may have been a bit messy for Russia, but all such efforts toward human freedom are messy. The former KGB operative is now engaged in trying to restore the former Russian/Soviet empire, using new, economic and energy-related methods to re-devour its neighbors and extend its influence into a new type of domination. All these reasons and many more are enough to make us think seriously about public diplomacy, America’s image, and, ultimately, our national interests. This is no time to wallow in the politics of illusion.
It is also time for the Bush Administration to understand the realities of the world and immediately begin restoring most of the public diplomacy cuts that foolishly began with the Clinton Administration in the 1990s. Since September 11, and, more specifically, since the terrorism against America began in the 1980s and 1990s, we have been in a war against terror, a new world war. It is not a police action, as some would claim.
Congress and the administration must begin immediately to restore funding for the Voice of America, Radio Free Europe/Radio Liberty and the U.S. Information Agency. USIA does not have to be a carbon copy of its past, but the concept must be there if we are to help the world understand what we are about.
The great radios that helped bring victory in the Cold War must again be in the forefront, not the teeny-bopper music that listeners can buy in a corner store. That means English and Russian, as well as most of the languages of the Russian periphery. It takes time to reconstitute the services, so there is no time to lose. What kind of a policy is it that cuts Russian and English broadcasting and gives up shortwave while Mr. Putin forces broadcasters to drop VOA and RL and increases his English?
VELLO EDERMA
Former Deputy Chief, European Division Voice of America
Springfield
|
