Foto: Ave Maria Blithe
Laupäeval, 25. oktoobril, toimus Lakewoodis Eesti Arhiiv Ühendriikides 50. tegevusaasta pidulik tähistamine.
Ettevalmistused selleks oluliseks päevaks algasid juba rohkem kui aasta eest. Arhiivi kollektsioonidest otsiti välja huvitavaid fotosid, museaale ja ajaloolisi ürikuid. Otsustati, et ürituse kavandamisel arvestatakse kohalikke olusid ja tehakse see huvitavaks ka ainult inglise keelt kõnelevatele külalistele. Nii trükiti eksponaate tutvustavad sildid kahes keeles. Kuna ettekannete tegemine mõlemas keeles läheks aga liiga aeganõudvaks ja publikule igavaks, peeti kõned ja loengud ainult inglise keeles.
On paratamatu tõsiasi, et väliseestlased oskavad nii eesti kui inglise keelt, kohalikud ameeriklased aga ainult inglise keelt.
Suure osa väljapanekust moodustas Eesti ajaloo põgus tutvustus, alates esimeste hõimude saabumisest praegustele Eesti aladele, kuni sõjapagulaste saabumisega Ameerikasse peale Teist Maailmasõda. Nõukogude võimu eest pagemine on ju põhjus, miks Lakewoodis tekkis suur Eesti kogukond ja miks juba DP laagrites hakati koguma eesti kultuuripärandit, mille Ferdinand Kool hiljem ametlikuks arhiiviks korraldas.
Saalitäit kohaletulnuid tervitas arhiivi juhataja Enda-Mai Michelson Holland. Eesti riigi nimel tervitas Maria Belovas Washingtoni Eesti Suursaatkonnast ja tunnustas Eesti Arhiivis tehtud tööd. Kohalikku Lakewoodi Eesti Pühavaimu kogudust esindas Eda Treumuth, kes on ka Eesti Arhiivi kuraator. Vaba Eesti Sõna nimel tervitas Siiri Lind, kelle fotogalerii pidupäevast ilmus ajalehe veebiväljaandes. Allakirjutanu Ave Maria Blithe esindas Eesti Ameerika Rahvuskomiteed ning olles ka EAÜ arhivaar, luges ette kirja teel läkitatud õnnesoovid.
Pikemate teemakohaste loengutega esinesid Piret Noorhani VEMU´st Torontost ja Liisi Esse Stanfordi Ülikoolist. Mõlemad tunnustasid EAÜ-s panust ja professionaalsust kogude haldamisel, samuti pälvis kiidusõnu näitus. Silmas pidades, et EAÜ eksisteerib ainult annetustest ja vabatahtlike tööjõust, oli ürituse tase positiivseks üllatuseks suuremate ja rikkaliku eelarvega asutuste nagu VEMU ja Stanfordi Ülikoooli esindajatele.
Enda-Mai Michelson Holland tegi ettekande arhiivi ajaloost ning praegustest tegemistest.
Nii nagu arhiivi igapäevane töö, oli ka juubelinäituse koostamine produktiivne meeskonnatöö. Endel Pool, arhiivi fotokogude asjatundja, pani kokku huvitavad stendid eestlaste põgeniketeekonnast ja arhiivihoone ehitusest. Irene Verder koostas väljapaneku gaididest ja skautidest. Epp Kuhn ja Airi Vaga kujundasid näituse maalide osa. Tiiu Kütt eksponeeris unikaalseid eksemplare arhiivi perioodika kogudest. Kõik arhiivi vabatahtlikud aitasid üksteist näituse ülesehitamisel ja programmi koostamisel.
Pidustuste jaoks oli ajastatud arhiivi rajaja Ferdinand Kooli “DP kroonika” ingliskeelse väljaande valmimine. Veel trükisoojad köited jõudsid Lakewoodi päev enne juubelipidustusi. Kohal olid eesti keelest inglise keelde tõlkija Aime Martinson Andra, inglise keele toimetaja Tiina Kuuskvere Rebane ja küljendaja Indrek Ojamaa. Nende käest võisid raamatute ostjad ka autogramme saada, muutes köite unikaalseks.
Järgnenud nädalate jooksul on arhiivi ajalugu tutvustavat näitust külastatud isegi nii kaugelt nagu Inglismaa ja Hong Kong.
Eesti Arhiiv Ühendriikides tänab südamest kõiki osavõtjaid, külalisi ja annetajaid, ilma teie toetuseta poleks meie töö võimalik.
Ave Maria Blithe
arhivaar
