Maailm on tänapäeval informatsioonist tulvil, enamus sellest teeb ärevaks. Kui midagi juhtub maailma teises otsas, saame sellest teada otsemaid, ja mitte CNN-i või BBC kaudu, vaid Facebooki kaudu! Olid ajad, mil uudised liikusid ühest kohast teise teosammul – uudise jõudmine üle merede võttis aega mitu kuud. Reuters oli see, kes tuli lagedale mõttega kasutada kirjatuvisid, kui oli vaja kiireid teateid saata üle Inglise kanali.
Meenutagem Waterloo lahingut, kus Napoleon lüüa sai. See võimaldas Rothschildi pangal äkki rikastuda. London oli kindel, et Napoleon võidab, ja see oli ka tol hetkel tõenäoline. Londoni börs kartis populistlikku Napoleonit. Rothschild vaatas vaikselt hindade langust. Rothschildil ja Reutersil oli kokkulepe, et kirjatuviga saadetakse otsemaid teade lahingu võitja kohta ainult temale. Nii parun Rothschild passis hinnalangust ja kui see oli jõudnud tema meelest piisavalt madalale, ostis ta Londoni börsilt ära kõik aktsiad. Kui Napoleoni kaotus sai kõigile teatavaks, tõusid aktsiate hinnad lakke.
Informatsioon võib teha nii head kui halba, oleneb sellest, kui täpne ja õigeaegne see on. Arvutiteajastu on teinud võimalikuks selle, et sendi või tuhandiksendi ümardamisel võib pangatehingutega võita miljoneid ühes sekundis. Sama võib teha muidugi mitte ainult pangatehingutega, vaid ka muul alal. 1970-ndate aastate alguses, kui arvutid alustasid oma eluteed, avastati, et üks pangategelane oli ümardanud kõik arved allapoole täisarvu ja lasknud kanda vahe oma arvele. Keegi ei märganud seda enne, kui hakati iga tehingut välja trükkima ja äkki tuli sealt tuhandeid ja tuhandeid lehekülgi. Siis oli pangale selge, et midagi on valesti, ja valgekraest kurjategija tabati.
Täna ma maksan EMT-le oma 4G Interneti eest, aga ometi on nii, et millal iganes ma seda kontrollin, saan ma tulemuseks kõige paremal juhul 3G. Arvestades seda, kus ma elan, on ühendus nii halb, et ma olen õnnelik, kui mul mingi internetiühendus üldse on.
Mäletan seda aega, mil ma saatsin oma lehelood edasi läbi telefoniühenduse. Vahel kulus kolm-neli tundi, et üks lehekülg teksti läbi läheks. Selleks ajaks, kui kogu tekst oli saadetud, olin saanud juba kohutava migreeni. Seepärast ma praegu eriti ei virisegi, sest midagi on ju ometi ühendustes muutunud ja seda paremuse poole.
Lugesin, et USA-s kaebas valitsus American Telephone´i ja Telegraphi, mis on meie EMT vasted, kohtusse, sest nad olid kasseerinud miljonitelt klientidelt sisse raha limiteerimata kasutusega Interneti eest, kuigi tegelikult said kliendid kasutada vaid 20 protsenti lubatust. Võib-olla käituvad internetifirmad nagu pangadki, ümardades arve endale sobilikus suunas? Ehk siis arve esitatakse mulle 4G eest, aga kasutada saan ma hoopis väiksemat võimsust. Mõnigi klient süüdistab arvutit, et see on aeglane, või siis näiteks NATO lennukeid, et need lendavad parajasti üle, aga nad ei kahtlusta, et nad võivad olla pettuse ohvrid.
Midagi peab selles küsimuses ette võtma. Paistab, et poliitikud meile appi ei tule ei siin ega Ameerikas. Kõik tahavad poliitikutena rikkaks saada, samal ajal kui valijad jäävad üha vaesemaks. Poliitiku amet ei tohiks minu meelest olla elukutse, see peaks olema auamet, kus tehakse kõik, et aidata ühiskonda muuta paremaks.
Praegune süsteem ei toimi hästi. Meil on ees valimised ja juba ma märkan, milliste rumalustega valijate ette astutakse.
Viido Polikarpus
