Paljudes Eesti peredes töötab üks vanem või mõlemad välismaal ning lapsed on jäetud omapead. Tasub teada, et seadus kohustab hätta sattunud lapsest võimudele teatama, ütles perekonnaõiguse asjatundja, vandeadvokaat Eeva Mägi.
On välja selgitatud, et 8570 last elab peres, kus vähemalt üks vanem töötab kaugel. 650 last on praktiliselt omapäi, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Eeva Mägi rääkis ETV saates, et kui üks vanematest või mõlemad lähevad näiteks Soome tööle, siis hooldusõigus lapse suhtes ei lõpe. Ideaalis peaksid vanemad leidma isiku, kes kohapeal lapse eest hoolitseb ja tagab tema esmased vajadused. Samas on praktikas palju kurbi näiteid, kus 10-aastane on üksi ja saab hakkama.
Kummalisel kombel ei ole Eesti seadustes sätestatud vanusepiiri, millest alates laps võib üksi elada.
Kui vanemad pole lapsele abistajat määranud, sekkub kohalik sotsiaaltöötaja, kes leiab talle eeskostja või hooldaja. Aga samas seda ei pea tegema, kui vanem aeg-ajalt käib last vaatamas.
Saatekülaline rõhutas, et lastekaitsesadusest tulenevalt tuleb hätta jäänud üksikust lapsest teatada kohalikule omavalitsusele. “Mina küll usun, et väga pikalt selline kümneaastane laps üksi märkamatult elada ei saa. Üks hetk tuleb see välja, sest ta on nii väike ja lõpuni hakkama ei saa,” ütles Mägi.
Enamasti saab lapse hooldajaks tema vanavanem, tolle puudumisel jääb hooldamine riigi kohustuseks. Samas on vanavanematel õigus hooldusest keelduda, kui neil puuduvad vastavad võimalused.
VES/ERR
