Eelmise ja selle aasta kokkupuutest välis- või globaaleestlaste maailma(de) ja ajakirjandusega selgines mõte, et ajakirjandus võiks jälle hakata oma põhifunktsiooni – olla inimeste ühendaja ja arutluskoht – täitma hakata.
Nii palju põnevat, erinevaid kogemusi ja ideid on inimestes ja õhus, ajakirjandus ongi eelkõige selleks, et seda kõike kokku püüda, talletada ja eluvalikutes kuidagigi kaasarääkijaks või taustajõuks olla. Ka väljapool Eestit ilmuv Eesti ajakirjandus on suur ühendaja ja arutaja olnud oma aegade algusest peale, New Yorgis aastast 1949 tänini kandmas eesti keelt, meelt ja kultuuri.
Kui aasta tagasi Stockholmis ilmuv Eesti Päevaleht oli viimsel tunnil hädas vajaliku tellijatearvu kokkusaamisega, et saada ka Rootsi riigilt ilmumistoetust, siis pöördusid nad ajakirjandusseltsi poole ja andsid oma murest märku. Suutsime neid paari tunniga aidata ja viia tellijate arvu üle sõna otses mõttes dead–line‘i /surmajoone. Nüüd on kodueesti kord maailmas Eesti kultuuri ja ajakirjandus(i) toetada ja vajadusel ka sellesse panustada; sovetiseeritud Eesti tingimustes tehti just väljaspool Eestit ilmunud Eesti ajakirjanduses palju tähtsat tööd Eesti hoidmisel ja arendamisel.
Nüüd, kus tehnoloogiad toovad meile kõigile koju kätte mistahes maailmapunkti mistahes tänavavaate ja metsatuka, on aeg Eesti ajakirjandustki näha ja tunda ühe suure maailmas tervikliku Eesti kultuuri ja ühiskonna osana. Saame vahetada järjest rohkem sellist informatsiooni ja arutlust, millest kokku saavad kasu nii kodused eestlased kui ulgueestlased.
Eelmisele ringile 66 aastat tagasi 1949. a 18. jaanuaril panid Vaba Eesti Sõna’ga aluse August Waldman, August Salony, Mihkel Allik ja Boris Rea. Tänapäeva tehnoloogia uute suhtlemistasandite väljamõtlemisel sünnib paljus Ameerikas Silicon Valleys ja mujal, aga ei tohi unustada ka eesti poiste panust Skype’i keskkonna loomisel. Samas tõdeme, et Vaba Eesti Sõna ajalehena ning siis ka internetikeskkonnana ei ole väärtuses kahanenud, pigem vastupidi – ajas kaua kestvad ajakirjanduse väljaanded on rahvuslik varandus ja väärtus, nende tähtsus ajas ei vähene vaid kasvab. Kaua ilmuvad ajalehed on rahvuslik kapital, mis on veel olulisem kapitali vorm kui raha.
Ajalehed on see kapital, millega on märkamatult üles kasvanud mitmed põlvkonnad, ajalehe märkamatut järjepidevust kodus köögilaua nurgal peaaegu et pereliikmena on võimatu üle hinnata. Jäägu ta ikka sinna, eestikeelne ajaleht eesti kodude elutubades ja köögilaudadel igal nädalal.
1950ndatest algusest said kodueesti inimesed kuulda Ameerika Hääle, Vabadusraadio, Vaba Euroopa jt jaamade saateid, nüüd on Eesti Rahvusringhääling (ERR) omakorda levitamas üleilma oma saateid, sest Eesti raadio- ja telekanalid, nende veebilehed on praeguseks kolinud internetti.
Eesti ringhäälingutest internetis
Varem kuulus Eesti Raadio on praegu Vikerraadio nime all, seda on võimalik live’s otsesaadetena leida ja kuulata vikerraadio.err.ee ja ERRi kodulehe www.err.ee kaudu. Lehe üleval veerus TV&Raadio alt on leitavad – kuulatavad-vaadatavad kõik Eesti avalikõiguslikud raadio- ja telekanalid ka otse. Peale avalikõiguslike on Eestis populaarne raadio Kuku (kuku.ee) ja telejaamadest Kanal2 ning TV3 (kanal2.ee ja tv3.ee). Vaatamist – kuulamist eesti keeles ja meeles on praegu mitmekesiselt.
Eesti Rahvusringhäälingu kodulehel www.err.ee leiate ka inglisekeelsed uudised news.err.ee ning kodulehel avaneb omakorda mitmeid ringhäälingu keskkondi, mis ongi internetipõhised uued keskkonnad. Nendest on uued kultuur.err.ee ja melu.err.ee, rääkimata uudised.err.ee ja uudised.err.ee/arvamus kui kesksed veebikanalid, mida omakorda tsiteerivad ja arutavad Eesti teised väljaanded.
Selleks, et Eestis ja Tartu Ülikoolis Eesti ajakirjandust ja ringhäälingut maailmas tundma õppida, on mul omakorda mõned küsimused selle kohta, milliseid ajalehti–ajakirju, raadio ja telekanaleid ning internetilehekülgi Teie igapäevaselt loete-vaatate-kuulate.
Panen siia, armsad lugejad, ühe küsimustiku, millele saate ja võiksite vastata.
Kirjalikult vastamisel saatke palun aadressile M. Lõhmus Lossi 36 – 213 Tartu, 51003 Eesti-Estonia ja küsimused e-kirjaga [email protected]
Kui tervikpilt vastustest koos, siis kirjutame ka sellest siin kindlasti.
Küsimustik ajakirjanduse ja meedihuvide kohta (link ka Vaba Eesti Sõna veebilehel: http://eSurv.org/online-survey.php?survey_ID=LHHKJO_6f419141
Küsimusi ajakirjanduse ja meedia huvide kohta
Uurime eesti inimestelt ja sõpradelt, milline on igapäevane ajakirjanduse ja meedia huvi; mis kanaleid ja portaa-le jälgite ning mida kiidate ja/või laidate. Meie huvi on saada ja anda ülevaade meediahuvidest ning kuivõrd meedia vastab ootustele. Seepärast kirjeldage palun oma igapäevaseid meedia-huvisid ja ootusi. Meie kasutame siin saadavat teadmist teadustöös, kirjeldamaks ootusi Eesti ajakirjandusele ja meediale.
* 1. Milliseid kohalikke ajakirjanduse ja meedia-kanaleid jälgite?
* 2. Milliseid Eesti elekt-roonilisi ajakirjanduse ja meediakanaleid jälgite (raadio, TV, ajalehed ja portaalid)?
* 3. Millised ajakirjanduse ja meediakanaleid jälgite veebikeskkonnas internetist?
* 4. Milliseid saateid ja kanaleid jälgite igapäeva-selt?
* 5. Milliseid saateid ja kanaleid jälgite aeg-ajalt?
* 6. Mis raadiosaated ja teleprogrammid Teile meeldivad?
* 7. Mis raadiosaated ja programmid Teile ei meeldi?
* 8. Mida Te ootate Eesti raadio- ja telekanalitelt ning portaalidelt (sealhulgas Eesti Rahvusringhääling, ERR)?
* 9. Mida võiks Eesti Rah-vusringhääling (ERR) teha Eesti inimeste ja ühiskonna heaks nii kodumaal kui laie-malt maailmas (Vikerraadio, Raadio2, Klassikaraadio, Raadio4, ETV, ETV2 ja portaalid)?
* 10. Sugu Naine Mees
* 11. Elukoht (riik, linn-/asula/küla)
* 12. Haridus ja õppimisala
* 13. Tööala
* 14. Kui olete nõus meile veidi pikemalt vastama – sel juhul palun jätke oma e-mail või aadress või telefoninumber või skype.
* 15. Aitäh!
Täname, et jagasite meiega oma huvisid ja ootusi ajakirjanduse ja meedia kohta. Tulemuste selgudes jagame neid ka Teiega, jätke oma e-mail.
Maarja Pärl-Lõhmus,
Tartu Ülikool Meediauuringud
