Thomas Johann Seebeck (1770–1831)
4. aprillil 1770, seega 245 aastat tagasi, sündis Tallinnas Thomas Johann Seebeck, kes on tänini teadusmaailmas tuntud kui Seebecki efekti avastaja.
See oli aastal 1822, kui Seebeck juhuslikult leidis, et kui kahest eri metallist juhtmed – vismutist (Bi, ingl bismuth) ja vasest (Cu, ingl copper) – otsapidi rõngaks kokku sulatada, siis, olenedes ümbritsevast temperatuurist, mõjutas selline kombinatsioon lähedalasuvat kompassinõela, s.t. juhtme lähedale oli tekkinud magnetväli.
Seebeck nimetas nähtust seetõttu termomagnetismiks, sest ta ei teadnud, et tegelikuks põhjuseks oli juhtmes tekkinud elektrivool, mis omakorda tekitas kompassi liigutanud magnetvälja.
Seebeck katsetas ka teiste metallidega ja avaldas 1823 oma uurimustulemused pealkirja all “Magnetische Polarisation der Metalle und Erze durch Temperatur-Differenz”. Nii või teisiti oli avastus oluline edusamm temperatuuri mõõtmise tehnoloogias.
Kirjeldatud seadeldise, praeguse nimega termoelement (ingl thermocouple), eelis on, et ta muudab soojusenergia otseselt elektrienergiaks ja on seega lihtne viis temperatuuri mõõtmiseks.
Ühe termoelemendi jõud on küll üsna väike. Kui aga rida selliseid elemente järjestikku lülitada, siis saadakse nn termopatarei, mis võimaldab temperatuuri mõõtmist väga külmast (alla -200 ºC) kuni väga kuumani (>1000 ºC).
Tänapäeval on termoelement laialdaselt kasutusel, kodustest aparaatidest kuni kosmoselaevadeni välja.
Kirjanduses on Seebecki rahvust mitut moodi nimetatud: sakslane, eestlane, baltisakslane jne.
Õige on siiski viimane versioon. Aga tore on ikkagi teada, et Eesti pinnast selline kuulus mees on võrsunud.
Lõpuks tänan hr Henno Normetit Floridas, kes Thomas Seebeckile tähelepanu juhtis ja tema kohta hulk andmeid saatis.
