Foto: Kaire van der Toorn-Guthan
Eesti muusika-aasta sõnum jõudis mai algul Hollandisse – 2. mai õhtul kõlas Amsterdamis eestikeelne laul. Euroopa Eestlaste Koor, Haaslava Meeskoor, Hollandi kammerkoor “Pur sang” ja Hollandi Eestlaste Koor esitasid Amsterdami südames asuvas maalilises Amsteli kirikus mitmekesise valiku eesti koorimuusikast.
Kaheosaline, pea kolm tundi kestev kontsert tutvustas ülevaatlikult Eesti laulupidude ajalugu rahvusliku ärkamise ajast 19. sajandi teisel poolel (vennad Kunileid ja Saebelmann) kuni laulva revolutsioonini (René Eespere, Alo Mattiisen). Kava teine pool keskendus rohkem kaasaegsemale repertuaarile (Olav Ehala, Pärt Uusberg, Tõnu Kõrvits), ei puudunud ka rahvalauluseaded, džäss ja popmuusika.
Tosinast Euroopa riigist kokku tulnud lauljatest sai kokku 140-liikmeline koor, meeshäältega toetas Haaslava Meeskoor Tartumaalt ning nende topeltkvartett “Väike punt”. Ühendkoori dirigeerisid Kalev Lindal Eestist, Elo Tammsalu-Schmitz Saksamaalt ja Silver Lumi Soomest, klaveril saatis Aita Sibul Saksamaalt.
Hilversumis tegutsev kammerkoor “Pur sang” esitas Veljo Tormise tsükli “Ingerimaa õhtud”. See pole hollandlaste repertuaaris kaugeltki esimene eesti autori teos, sest dirigent Paul de Boer on tulihingeline eesti ja Baltimaade muusika austaja ning üks esimesi Veljo Tormise tõlgendajaid ja esitajaid Hollandis. Küsimuse peale, kuidas nad küll ingeri keelt nii mängleva kergusega laulda suudavad, vastasid lauljad lava taga ühest suust: “Ega see pole eesti keel, see on ju palju lihtsam!” Tõestuseks kohalikele, et Tormist on siiski võimalik ka eesti (murde)keeles laulda, kandis kaks näidet ette Luksemburgi eesti naiste vokaalansambel Meloodilised Tordid.
Haaslava Meeskoor esitas mahedakõlaliselt eesti meeskooriklassikat (Aleksander Läte, Gustav Ernesaks). Meeskoori topeltkvarteti laulud – mullune suurim etnopopihitt, “Kauges külas” ansamblilt Curly Strings (muusika autor on muuseas dirigent Kalev Lindali tütar Eva Talsi!) ja lastelauluklassikasse kuuluv “Karulaane jenka” – panid neidude ja naiste südamed põksuma ning meeste jalad tatsuma.
Kontserdi pealkiri “Kõlavöö” sündis korraldajanaiste ühise mõttevahetuse tulemusena ja sai mänguliselt mitmetähenduslik. Esiteks on see arhailises kudumistehnikas kootud rõivaese, mis on tänaseni mitme kihelkonna rahvariiete juures aukohal ning mida ka kontserdil näha sai. Kirjutades sõna lahku teisest kohast, saame aga sõnapaari “kõlav öö”. Eesmärk leida sõna, mis oma täpitähtede ja kõlavusega teeks selle lugemise kohalikele piisavalt raskeks ja naljakaks, samas aga oleks lihtne ja lööv, ärataks huvi ja tähelelepanu, õnnestus. Loomulikult sai üsna ruttu kohalikuks ekvivalendiks “kolavoo”.
Laupäevases päikesepaistelises Amsterdamis jagus Eesti rahvariiete sillerdavaid värve nii trammi, bussi kui jalgrattale, iga kohalik vaatamisväärsus sai koos Eesti värvidega jäädvustatud, samuti ei peetud paljuks mõnele jaapanlaste või ameeriklaste turistigrupile poseerida. Ka kiriku juures tuldi spontaanselt piletid küsima – kontsert läks täismajale. Suur hulk naislauljaid sõitis jalgratastel rahvarõivais läbi linna kontserdile ja tagasi, laul jätkus ka pärast kontserti tänavail ja trammis – täpselt nagu päris laulupeol.
Euroopa Eestlaste Koor, Haaslava Meeskoor ja Hollandi sõbrad ei pea häbenema, sest kontsert õnnestus suurepäraselt. Laulupidude avalugu, Mihkel Lüdigi “Koit” kerkis oma võimsa lainetusega kõrgele kontserdisaali lae alla ja maagiline, hollandlasi väga sügavalt puudutav ühislaulmise ja laulva revolutsiooni vaim hoidis muusikaväge viimaste akordideni. “Ärkamise aeg” ja “Ta lendab mesipuu poole” esitati koos kohalike lauljatega, kaasa laulsid pereliikmed. Publik tänas püsti seistes tormilise aplausiga. Lauljaid ja dirigente tänati ka isiklikult, korduvalt kõlasid sõnad “võimas”, “imeline”, “nauding” jne.
Armastus oma keele, kultuuri ja muusika vastu teeb imesid.
Kaire van der Toorn-Guthan
Anneli Aken
Euroopa Eestlaste Koor
