Kutseline baleriin Iivi Zajedova elab Tšehhimaal, on tantsinud nii Eesti kui Tšehhi rahvusteatrites, ajanud ka Eesti Vabariigi välisasju ning kaitsnud kraadi sotsiaalteadustes (poliitika, rahvusvahelised suhted). Iivi tegeleb ka eesti rahvatantsu uurimisega.
Kuidas Sul on õnnestunud ühendada niivõrd erinevad alad – tants ja poliitikateadus –, ning lisaks veel Eesti Vabariigi saadikuks olemine?
Tagantjärele mõeldes oli see nähtavasti aja nõue. Kui Prahas toimusid 1989. a novembris ja detsembris streigid kommunistliku režiimi vastu, siis streigiga ühines ühena esimestest ka Rahvusteater, kus sel ajal töötasin.
Etendused jäeti ära, kuid igal õhtul toimusid laval streigikomitee koosolekud, mis lõppesid mingi balletitüki või ooperiga. Põhiliselt tantsisime minu mälu järgi „Spartacust“, ja niimoodi terve kuu kõik õhtud, oli väga pingeline aeg!
Veel enne, alates 1983. a, olin ka põrandaaluse rühmituse “Praha Läänemere Liidu” liige – korraldasime ka Balti rahvaid toetavaid üritusi, millest poliitiliselt kerkis esile 1991. a jaanuaris Res Baltica õhtu, kus muuhulgas kutsusin üles asutama Eesti Klubi. 1990. aastal sai minust Eesti Tšehhi Ühingu Praha filiaali esimees.
1991. a tehti mulle ettepanek olla Eesti saadikuks Tšehhoslovakkias. Kuna mul vastavaid kogemusi ei olnud, siis töötasin 1991–1995 kõik oma teatripuhkused Eesti välisministeeriumis. Eesti asja Prahas ajasin saadikuna oma korterist. Hiljem pakkus Tšehhoslovakkia föderaalparlamendi väliskomisjon mulle oma ruume, telefoni ja faksi. See oli kohe teatri kõrval ning proovide vahel jooksin sinna Eesti asju ajama. Üsna täpset päevaplaani nõudis see küll, kuid kõik tundus samas loomulik olevat, lihtsalt oli vaja tegutseda. 1993. a astusin seetõttu isegi ülikooli, et ikka võimalikult hästi EV pürgimusi toetada. Ühesõnaga arvan, et kultuur ja poliitika pole täiesti erinevad, nad on omavahel tihedalt seotud.
Kas pakid reisikotti ka tantsukingad ning õpetad MÜ-lastele mõne tantsu selgeks?
Varvaskingi seekord siiski kaasa ei võta ja ma pole neis juba väga kaua tantsinud.
Aga MÜ-lastele võiks midagi õpetada küll. Olen vahepeal juurde õppinud kunstiteraapias kasutatavaid liikumisi ja teen ka liikumisega seotud koolitusi, nii et eks näeme, kui nõudlust on, siis miks mitte!
(Iivi on lubanud teha MÜ-lastele vabas õhus hommikuliikumist! – L.K.)
Milline on Sinu enda lemmiktants?
Mulle meeldib tants üldse, eriti kui seda tehakse hästi ja rõõmuga. Tuntud baleriin Maja Plissetskaja ütles isegi, et liigutus oli enne kui sõna! Aga väga heal tasemel klassikaline ballett on mulle kõige südamelähedasem, sest siin võib minu arvates näha korraga nii treenitud kehade tehnikat, liikumisilu, tundeid ja veel midagi, mida sõnadega pole alati võimalik edasi anda – ning seda kõike suurepärase muusika saatel.
Mida ootad sellelt nädalalt Metsaülikoolis?
Metsaülikoolis osaleda on olnud minu üks suurematest unistustest. Ka oma käesolevas (ETF toetatud) uuringus olen seda teemat puudutanud, nimetanud MÜ-d huvitavaks ja tähtsaks eestlaste suurürituseks.
Oskan vaimusilmas endale ette kujutada seda sünergiat, mis tekib niisugusel üritusel. Kindlasti on seal mulle palju huvitavat, mida arutada, teada saada, koguda endasse ühist jõudu ja tarkust ning siis selle pagasiga edasi tegutseda, aidates kaasa Eesti iseseisvuse püsimisele, pidevale ja üha tublimale arengule. See töö ei lõppe kunagi. Pealegi on juba varsti käes EV 100. aastapäev!
Küsis Lea Kreinin
Artiklid pärit eesti.ca veebist
