Septembri lõpuni on Vastseliina linnuses avatud näitus “Eesti pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi”.
Näitusel tutvustatakse töid soome-ugri kunstnikelt, kelle looming on saanud inspiratsiooni Eesti looduslikest pühapaikadest ja Eesti pühakodadest: kloostrid, kirikud, kabelid. Kunstnikud: Evar Riitsar (seto), Stanislav Antipov (udmurt), Orest Kormašov (eesti), Svetlana Tanõgina (mari), Jüri Tanõgin (mari), Andrey Aleshkin (mordva-ersa), Sergey Tanõgin (mari), Anna Maria Toomet (eesti), Elizaveta Kononova (mordva-ersa).
Soome-ugri rahvaid seob keelesugulus, kuid ka põlvest põlve edasipärandatud usk looduse pühadusse. Looduslikud pühapaigad – pühad salud, pühad puud, pühad allikad, pühad kivid – on au sees kõigi soome-ugri rahvaste juures. Samuti peetakse soomeugrilaste juures pühaks kohaks sauna.
Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust, ütleb Marju Kõivupuu oma raamatus “101 Eesti pühapaika”.
See mõte oli ka soome-ugri kunstnike kokkusaamise teejuhiks, kui nad tutvusid Eesti kauni looduse ja siinsete maastikega, võttes seeläbi osa salapärasest orienteerumismängust nii ajas kui ruumis. Väärib tähelepanu, et soome-ugri kunstnikud püüdsid Eesti pühapaikades leida midagi omast, tuttavlikku, sarnast, mis illustreeriks siinse maarahva sidet nende endi koduste pühapaikadega, mis asuvad sootuks teistugustel maastikel, teistsuguses kultuurikontekstis.
Näitusel näemegi, kuidas soome-ugri rahvaste kunstnikud vahendavad meile oma ettekujutusi, mõtteid ja emotsioone looduse pühadusest ja esivanemate pärandi austamisest Eesti pühapaikade kaudu, kujutades Eesti pühapaiku sootuks uudse nurga alt – võõra, ent ometi omase pilgu läbi.
