Avalduse kirjanikupalga saamiseks esitas 54 eesti kirjanikku. Komisjon valis neist välja 5 ning nemad saavad 2016. aastal 1005 eurot kuus palka.
Viis palgalist kirjanikku on: Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Tõnu Õnnepalu.
“Komisjon oleks võinud tänavuste kandidaatide hulgast südamerahus valida ka kümme või kakskümmend kirjanikku, aga loodame mõne aastaga selleni jõuda, algus on tehtud“ ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv.
„Mitmed väärt kirjanikud ei saanud ühel või teisel põhjusel sel korral veel kaasa lüüa, ent sellegipoolest on selgesti näha, et huvi ja tarvidus algatuse vastu on suur. Üldjuhul oli kirjanikel vägagi klaar pilt sellest, mida lähitulevikus kavas on kirjutada ning nõnda ei olnud ka valiku tegemine liiga keeruline. Kui kirjanikupalk aitab kaasa nende teoste teokssaamisele, mis mõtteis mõlguvad, on väga hästi. Tahaks juba lugeda!“ Sinijärv tunnustas lisaks uudse ideega kaasa tulnud kirjanikele ka kultuuriministeeriumi, kes astus 2016-2018 aastatel toimivat pilootprojekti rahastades selged sammud selles suunas, et loovisik saaks tegeleda maksimaalselt ja ainult oma põhitööga – ehk siis loominguga.
Avaldusi analüüsis ja kirjanikupalgale saavad autorid valis välja seitsmeliikmeline komisjon. Sellesse kuulusid Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo, kirjanduse teabekeskuse juhataja Ilvi Liive, Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone, kirjastajate liidu juht Kaidi Urmet ning kirjanike liidust Karl Martin Sinijärv (esimees), Teet Kallas ja Märt Väljataga.
Esitatud taotluste alusel valiti kunstnikupalga saajaiks Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.
Otsuse tegi Eesti Kunstnike Liidu koostatud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Anders Härm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus).
Avalduste esitamise tähtajaks novembri lõpuks laekus Eesti Kunstnike Liidule 73 taotlust. Kunstnikupalgale võisid kriteeriumite järgi kandideerida omal erialal aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kandideerija ei pidanud kuuluma loomeliitu ning kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuli Eesti Kunstnike Liidule esitada loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest; viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni; avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega.
Taotluse hindamisel võttis komisjon arvesse eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani, taotluse esitaja haridust ja/või kogemust ning eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, samuti kunstnikupositsiooni ja kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis. Mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peeti silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
Konkursi võitjatega sõlmib loomeliit lepingu. Kunstnik kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil igal aastal oma erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus aastal 2016 on brutopalgana 1001 eurot kuus (netopalk 805,86 eurot), palga suurus arvestatakse eelneva aasta keskmise palga järgi.
