Järgmise aasta või kahe jooksul peaks Eesti Teaduste Akadeemia kõrvale sirguma selle väike vend, Eesti noori ja juba edukaid teadlasi ühendav Noorte Teadlaste Akadeemia.
6. jaanuaril kogunes Tallinnas Teaduste Akadeemia saali hulk säravate silmadega inimesi, sest esmakordselt toimus konverents, mis tõi kokku välismaal õppivad ja töötavad Eesti noorteadlased. «Te olete Eesti suursaadikud!» rõhutas avasõnades välisminister Marina Kaljurand.
Ja nii ka on: teemad, millega meie noored teadlased maailma tippülikoolides tegelevad, ei jää millegi poolest välismaistele tegijatele alla. Mõni näide uurimisteemadest, millega Eestist pärit noored teadlased tegelevad: microfluidics platvorm biotehnoloogilistes rakendustes, uue füüsika otsimine Higgsi bosoni abil, genoomi programmeerimine CRISPR/Cas9 abil, planeetide elemendiline koostis ja tuumafüüsika.
Esimese kohtumise üks eesmärk oligi see, et doktorandid saaksid maailma eri nurkades teadust tegevatele kaaslastele oma uurimisteemat tutvustada, ja seda nii, et ka mõni teise valdkonna ekspert seda mõistaks.
«Mulle tundub, et päris paljudel on ka endal soov oma teadust Eestis ja eesti keeles tutvustada,» rääkis konverentsi idee üks algatajatest, Cambridge’i Ülikooli doktorant Kadi Liis Saar.
Taoline kokkusaamine aitab Saare hinnangul noorteadlastel ka omavahel kontakti hoida. Ja ehkki korraldajad loodavad, et konverents on alles esimene pikas reas, on noorteadlastel peagi ka teinegi põhjus kogunemiseks. Nimelt töötatakse praegu välja kontseptsiooni, et luua teiste riikide eeskujul Teaduste Akadeemia kõrvale ka Noorte Teadlaste Akadeemia.
Saar usub, et Noorte Teadlaste Akadeemia võiks esimest korda koguneda aasta või paari jooksul. Akadeemiasse oodatakse neid noori teadlasi, kellel on oma vanuseklassi kohta tõeliselt hea teadustase ning soov suhestuda ühiskonnaga.
