“Ängistav tegelikkus“ („Unheimliche Wirklichkeiten”) on äsja Frieder Burda kunstimuuseumis avatud näituse pealkiri. Huvitav väljapanek näitab kahe erineva generatsiooni ameeriklase, Duane Hansoni (1925-1996) ja Gregory Crewdsoni (sündinud 1962) töid. Mõlemad kunstnikud toovad esile Ühendriikide ängistava tegelikkuse.
Näituse külastajad kohtavad Baden-Badenis USA keskklassi kuuluvaid inimesi nagu koduperenaisi, koristajaid, turiste ja ehitustöölisi. Neid, keda me tavaliselt tähele ei pane. Hansoni fiiberklaasist ja polüestervaigust valmistatud skulptuurid räägivad nende inimeste lootustest, igatsusest ja purunenud unistustest.
Skulptori tööd, mis on valmistatud detailse täpsusega, võluvad enne kõike oma hüperrealismiga: “Minu tööd räägivad inimestest, kes elavad hääletus ahastuses. Ma soovin näidata nõutust, väsimust, vananemist ja frustratsiooni,” on öelnud kunstnik ise.
Samasuguseid stseene leiab Gregory Crewdsoni suure formaadiga fotodelt. Tema piltidelt õhkub vastu jäine atmosfäär ja nii on noore fotokunstniku tööd kontrastiks Hansoni emotsioone täis olevatele kujutistele. Burda muuseumis on pandud esile pildid seeriast “Beneath the Roses”, need on tehtud aastatel 2003-2007. Mõlemad ameeriklased kuuluvad psühholoogilise realismi esindajate hulka. Näituse kuraatoriteks on Götz Adriani ja Patricia Kamp. New Yorgis elav Gregory Crewdson oli väljapaneku avamisel kohal.
Sakslased armastavad vene kunstnikke
Frieder Burda kollektsioonis on ka hulk gruppi “Sinine Ratsanik” kuuluvate kunstnike teoseid. See eelmise sajandi algul loodud rühmitus ühendas nimekaid Saksa ja Vene kunstnikke. Küsimus, kas tema muuseumisse tulevad ka Baden-Badenis elavad arvukad venelased, pani aga galerii juhi muigama. «Meie linnas ei ela sugugi nii palju venelasi, kui kirjutatakse, ehk ainult 1500. Meie külastajad on enamasti ikka sakslased, kunstihuvilisi tuleb ka naaberriigist Prantsusmaalt.»
Frieder Burda edukaimaks ettevõtmisteks oli Marc Chagalli näitus, mida käis vaatamas 135 000 inimest. «See tõestab, et sakslastel on vene hing. Kõik, mis tuleb idast, tõmbab meid.»
Kui palusin Frieder Burdal iseennast iseloomustada, ütles ta: «Olen tüüpiline Sõnn – kergesti ägestuv, kuid kompromissivalmis. Ja ma armastan kõike ilusat.»
Oma elutöö, muuseumi eest pidi ta kaua võitlema, kuid pärast avamist on see linna uhkus. Baden-Baden kroonis Frieder Burda 2005. aastal oma linna aukodanikuks, Saksamaa kuulsaim kunstimess «Art-Cologne» oli talle juba kolm aastat varem andnud auhinna teenete eest nüüdiskunsti vahendamisel. Samuti on ta valitud Pariisi George Pompidou keskuse kunstiostukomisjoni.
Mees, kes leidis isa suure päranduse abil oma elu mõtte, on õnnelik, kui saab aidata noortel kunstnikel oma teed leida või kui lapsed tema noortele kunstihuvilistele mõeldud kunstitöökojas mõnd pilti imetlevad. Õnn on ka see, kui ta saab koos abikaasa Elkega ja oma patchwork-perekonnaga lihtsalt niisama Schwarzwaldi mägedes matkata. Eriliselt uhke on Frieder Burda aga selle üle, et tema kasutütar Patrica Kamp on edukalt lõpetanud kunstiteaduste õpingud ja kureeris nüüd tema muuseumis juba teist näitust.
Rohkem informatsiooni leiab: http://www.museum-frieder-burda.de/
Aino Siebert
