Kadrioru Kunstimuuseumisse näitusele "Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge" jõudsid kohale kolm hoolikalt karpidesse suletud Hieronymos Boschi ja Pieter Bruegeli koolkonda kuuluvat maali, mille täpne autorsus ja saamislugu on nii kunstiteadlaste kui publiku jaoks veel segasevõitu.
Seda, et need neli ühel ja samal teemal Madalmaades arvata 16. sajandil maalitud teost jõuavad Kopenhagenist, Glasgowst ja Londonist 21. sajandil kõrvuti ühele seinale kuskil kaugel Euroopa teises servas, poleks kunstnikud, kes iganes nad ka polnud, osanud ealeski arvata. Aga nüüd on need Hieronymus Boschile ja Pieter Bruegel vanemale omistatud uustestamentliku teemaga maalid Kadrioru lossis.
Neli ühtäkki nii väga sarnast, aga samas üsnagi erinevat maali Kristusest, kes ajab kaubitsejaid ja rahavahetajaid templist välja, on kunstiteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemusel mitte ainult lihtsalt vaadata. Teada saab ka, mida ja kuidas on teadlased uurinud ja mida maalide ja kunstnike kohta kindlaks teinud. Tehnilise kunstiajaloo meetodid, mida teadlased – kunstiajaloolased, materjaliteadlastest bioloogid ja keemikud on kasutanud, on kaasaegsed ja täpsed ning mindud on maalidel ikka väga süvitsi. Näiteks on kindlaks tehtud, et Kadrioru Kunstimuuseumile kuuluva maali alustahvel ja ilmselt ka maal ise on valminud arvata aastal 1570. Alustahvel on kokku pandud kahe tammepuu laudadest, mis kasvasid kuskil Wisla jõe piirkonnas Poolas ja kust need jõeteid pidi madalmaade poole sõidutati. Maalikihte ja pigmentide koostist uuriti maalidelt võetud mikroproovide abil ja selgus, et kõigil neljal maalil on värvipigmendid üsna sarnased ja tüüpilised 16. sajandi Madalmaade kunstis kasutatud pigmentidele. Tol ajal kasutasid kunstnikud enamasti ookerkollast, vase-rohelist, seatinavalget, kinaverpunast. Huvitav on aga asjaolu, et Glasgow’st pärit maalil avastati, et värvipigmentidele oli lisatud tahma. Võimalik, et nii üritati näidata maali vanemana ja ehtsamana. Tegelikult on just Glasgow maali puhul põhjust kahtlustada võltsingut. Aga kes üldse on nende nelja maali autorid?
Tehnilise kunstiajaloo üks metoodikaid on teose uurimine eri pikkusega valguskiirtega ehk röntgeni-, ultraviolett- ja ultrapunakiirgusega. Eri kiirgustega on võimalik näha teose eri kihistusi ja saab selgeks, kus on värvikiht kannatada saanud, kus üle maalitud, milliseid värve kasutatud või kus on midagi esialgsega võrreldes muudetud. Siin võiks näitusele minnes uurida Tallinna maalil ühe mehe seljas olevat kotti. Kuigi me ise ikka täpselt ei näe, on infrapunakiired näidanud, et selles kotis mehe seljas on siga. Kiirgusuuringutes on maalide pilt rikkam, kui tavavalguses ja inimsilmaga vaadates. Kiirgusuuringutega on võimalik hinnata ka kunstnikule omast käekirja ja stiili. Ja saigi selgeks, et kõik neli maali on erineva kunstniku maalitud.
Aga, kes siis ikka on nende nelja maali autorid, kui need on dateeritud umbes aastatesse 1560-1575? Hieronymus Bosch (1450-1516) oli selleks ajaks ammu surnud. Pieter Bruegel vanem suri aastal 1569. Samas teame, et just tema oli suur Boschi austaja ja jäljendaja, eriti oma graafikas. Ja teame sedagi, et just maalide valmimisajaks arvataval ajal oli Hieronymus Boschi vaimustus Madalmaades, eriti Antverpenis tõusnud taevani. Kas tegemist on fantoomkoopiatega?
Maalidel on templite fassaadid üsna sarnased ja enamik tegelastestki samad. Detailides aga on väga palju erinevusi nii taustal kui esilplaanil. Tasub võtta aega ja uurida!
Kristuse poolt kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamine on piibliteema, mis on ajast aega inimloomuse ahnuse ja nõrkuse tõttu päevakorras olnud. Kristus, kes raha eest vaimu- ja moraalsete väärtuste reetjaid pühakojast välja ajab, rõhutab, et koda tuleb puhas hoi-da ehk et puhas südametunnistus olgu kõigest muust, eriti rahast üle. See meeldetuletus on väga vajalik ka meie ajal.
Kopenhagenist, Tallinnast, Londonist ja Glasgowst pärit maalide uurimine ei ole lõppenud, sest teadmata on veel palju toonasest elust, kultuuritaustast, nendest, kelle jaoks need maalid kord maaliti. Tallinna näitusele “Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge” järgnevad näitused Kopenhaagenis ja Glasgows. Kevadel ilmub tehtud tööst ingliskeelne raamat. Näitust väärtustavad ja aitavad lahti mõtestada teemaõhtud, ekskursioonid, töötoad, haridusprogrammid eri vanuses kooliõpilastele ja üliõpilastele ning filmikonkurss gümnaasiumõpilastele.
Näitus, kus on väljas vaid neli maali, aga see eest hulgaliselt eriti huvitavat ja harivat lisateavet, sai võimalikuks üle-Euroopalises kultuuri- ja teaduskoostöös. Näitus “Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge” on üks Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 tähtsündmustest. Avatuks jääb näitus kuni järgmise aasta 4. märtsini. Kel võimalik, tulge kindlasti vaatama!
Kadi Alatalu
Tallinn
