Dora Gordine on olnud üks võimalik et nimekamaid naiskunstnikke omal ajal ja tema sära ei kustu. Pigem vastupidi. Ta elas suurema aja oma elust Inglismaal, kus tema viimane kodu – Dorich House kuulub muuseumina Kingstoni Ülikoolile. See on väga kultuuriväärtuslik kaunis kodu, mille on suures osas kujundanud Dora Gordine ja tema abikaasa – aristokraatlikku päritolu iirlane, vene kultuuriloo uurija Richard Hare. Kunstiteadus hindab kõrgelt selle kodu – 1936. aastal ehitatud villa sisustust, mille on suures osas kujundanud Dora Gordine ise. Ka kunstnikku ennast näitavad fotod kui väga stiilset, uhke hoiaku ja väljapeetud välimusega naist kogu tema pika elu jooksul.
Väga tuntud, mõnede hinnangute järgi isegi maailma kuulsaim naisskulptor – aga millised olid tema seosed Eestiga?
Dora Gordine oli juuditar. Ta sündis keskklassi juudi perekonnas Lätis aastal 1895. Aga juba teismelisena sai temast tallinlanna ja nii võime öelda, et kunstnikuks kujunes ta siin. Aastal 1917 tegi Dora Gordine oma debüüdi Eesti Kunstiseltsi kolmandal näitusel Tallinnas. Näitus oli väljas Viru tänaval kinos Passaazh. Hiljem oli sealsamas kino Helios. Nõukogude okupatsiooniajal sai kino nimeks Oktoober. Dora Gordine oli oma debüüdil 22 aastat vana. Kuni aastani 1928 tegutses kunstnik Eestis, kuid ka juba siis ajuti Pariisis. Eestist päriselt lahkunud, asuski ta Pariisi. Tugeva naisena ja võluvate skulptuuridega lõi ta läbi väga meestekeskses ühiskonnas, võitis õiguse esineda kuulsates galeriides nii Pariisis, Berliinis, Düsseldorfis, Leicsesteris kui ka mujal.
Näitus Dora Gordine. Skulptor, kunstnik, disainer Adamson-Ericu Muuseumis Tallinnas toob kunstniku üle sajandi jälle tema noorus-aegsesse kodulinna. Kingstoni Ülikooli toetusel sai Tallinnasse tuua 14 väga võluvat art deco pronksskulptuuri. Näituse koostasid briti kunstiteadlased Fran Lloyd, Dora Gordine´i uurija Jonathan Black ja Dorisch House Museum`i kuraator Brenda Martin. Eestist sekundeerisid kunstiteadlased Juta Kivimäe ja Ülle Kruus kunstniku eluloo ja Eesti-seoste otsimisel. Selle tulemusel on muuseumi seintel lausa 25 meetri pikkune ja ligi meetri laiune „elulint“ põnevate viidete ja fotodega Dora Gordine´i seiklusrohkesse ja saladusi täis ellu. Isegi tema sünniaasta on olnud niiöelda muutuv – küllap vastavalt daami naiselikule soovile või vajadusele olla vahel noorem, kui näitab sünniaasta. Dora Gordine elas 96-aastaseks. Kunstniku monograafia autori Jonathan Blacki teada on Dora Gordine olnud ainuüksi abielus kaheksa korda. Pärast astumist abiellu endast oma pool põlvkonda noorema aristokraadiga, sai temast inglise kõrgseltskonna daam. Ta on reisinud maailmas ringi, tema töid on ostetud uhketessse interjööridesse mitmetes maades. Ta on rajanud mitu kaunist kodu, millest viimane on Dorich House.
Skulptuur on raske eriala. Selleks on vaja nii hingejõudu kui ka ehtsat rammu. Vaja on abilisi, piisavalt jõukust, et neile maksta. Skulptuuri ei saa teha toanurgas, peab omama või rentima suuremõõtmelist ateljeed. Aga veel rohkem raha nõuab kallis materjal – olgu pronks, marmor, graniit… Kõige selle pärast on naisskulptoreid skulptorite hulgas pigem vähe. Dora Gordine tuli kõigi raskustega toime ja lõi skulptuurimaailmas läbi. Tugeva naisena.
See, et Briti Kuningliku Skulptorite Ühingu liikme Dora Gordine’i kujunemiskohaks oli Eesti, sai avalikuks tänu eesti ja inglise kunstiajaloolaste koostööle, mis sai alguse ühest 2006. aastal Londonist tulnud järelpärimisele, et kas siin teatakse temast midagi. Näitus Adamson-Ericu muuseumis on selle kirjaga haakumise ja põhjalike otsingute suurepärane tulemus. Kuni 5. augustini avatud näitus sobib erakordselt hästi just Adamson–Ericu Muuseumisse – see on ju Dora Gordine’i eakaaslase muuseum, mille väljapanekus on mõtlemapanevalt palju lähedast kunstimõtet. Vastupidi Adamson-Ericule oli Dora Gordine Eesti kunstiajaloos seni pigem tundmatu, unustatud või kadunud.
Kadi Alatalu
Tallinn