Vabariigi aastapäeval anti Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia majas üle riiklikud preemiad kultuuri-, spordi- ja teadusvallas.
Riikliku preemia pälvivad valitsuse teatel need inimesed, kelle oma valdkonna tunnustatud asjatundjad on valinud välja esiletõstmist väärivatena.
«Meie eriline tänu ja lugupidamine kuulub neile, kes on pälvinud meie rahva ja riigi tunnustuse elutöö eest,» ütles peaminister Andrus Ansip preemiate kätteandmisel.
Riigi teaduspreemia said Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur akadeemik Vladimir Hižnjakov ja Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi vanemteadur akadeemik Ülo Lille, kes tõusid oma ala tipptegijate hulka juba 1970. aastatel. Akadeemikute professorite ja doktorite seas oli seekord vaid üks naine. Doktor Anne Kahru nentis, et heaks teadlaseks kujunemine on üha raha- ja ajamahukam kollektiivne töö, mida tihti tuleb teha pere arvelt.
Kultuuri elutöö preemia said koorijuht ja õpetaja Tiia-Ester Loitme, kes on viinud "Ellerheina" suurde maailma, eesti balletile näo andnud Mai-Ester Murdmaa ning eesti joonisfilmi grand old man Rein Raamat.
Spordi elutööpreemia anti kogu oma elu viievõistlusele pühendanud Johannes Peetsile ja tervelt 32 aastat kunagist spordiühingut "Jõud" ja praegust Eesti Maaspordiliitu "Jõud" vedanud Ants Saarele.
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna saajate ritta astub sel aastal nii eesti kui ka kõigi läänemeresoome keelte väljapaistev uurija, Tartu ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, kelle koostatud kõigi aegade mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat peaks ilmuma veel sellel aastal.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles keeleauhinna üleandmisel, et Viitso on kolmes mõttes eesti keelele kasu toonud – ta on kaevanud eesti keele minevikus ja seeläbi suudab ennustada ka tulevikku ning ta kaitseb ja ehitab meie keelt.
Viitso avaldas oma sõnavõtus usku, et eesti keel on kõigile eestlastele emotsionaalselt kõige tähtsam keel maailmas. "Kuid siiski vajab meie keel erilist hoolt ja kaitset," sõnas emeriitprofessor.
VES/ERR
