Vaba Eesti Sõna

Minu ema, õde Ene ja mina veetsime peaaegu iga suve maal onu Ärni Tasuja talus, Ahja külas Tartumaal. Mäletan hästi, kui augusti lõpul 1944 – kool ei olnud veel alanud, pidin minema kolmandasse klassi – ühel hommikul kuulsime kahuriplahvatusi. Palusime onu, et ta viiks meid Tartusse, kus me elasime, aga kui saabusime peateele, nägime talumehi...

Imbi Truumees (sündinud Peebo) ja Arvid Truumees tähistasid 28. augustil 2024 70. pulma-aastapäeva. Imbi Peebo sündis Rakveres ja põgenes oma emaga (Lydia Vahter) Saksamaale. Nad elasid aastal 1945 Hannoveresch-Mündenis ja aastatel 1946-1948 Göttingenis. Viimaks jõudsid nad 1950. aastal New Yorki. Imbi saadeti siis elama Minnesotasse ühe Ameerika perekonna juurde, kus ta käis ühe aasta Brainerd...

Septembris saabus meie perele Eestist raske pakk, milles kaks suurekaustalist raamatut:  “Võru linnaruumi lood”  (327 lk).   Teose koostaja on Silvi Jansons, Võru Kreutzwaldi Õueteatri juhatuse liige ja toimetaja on Janika Kronberg. Teos ilmus Võru 240. aastapäeva auks.     Tegemist on erakordse ülevaatega Võru linnast, mille elanike arv on praegugi vaid  12,000 piirides. Teos sisaldab kaanest kaaneni...

Portlandis viibisid septembri alguses Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistid Tea Tasa ja Ülle Metsman, kes tulid kogemusi vahetama USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) ametnikega taimekahjurite vastu võitlemisel. Pildil demonstreerivad Tea Tasa ja Ülle Metsman saare-salehundlaste püünist, mis on putukate lemmikvärvi (erkroheline) ja kuhu pannakse ka feromooni, mis neid ligi meelitab. Autori fotod. Tähelepanu keskpunktis oli saaresalehundlane, kes...

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalites esilinastuvad mahukad ajalookäsitlused 1944. aasta suurest põgenemisest, mis pillutas mööda maailma laiali tuhandeid eestlasi. 80 aasta möödumisel suurest põgenemisest on ERR-i tele- ja raadiokanalites valminud uued saated ja sarjad, mis heidavad pilgu 1944. aasta sündmustele läbi haruldaste arhiivikaadrite ja inimeste lugude Saksamaalt Kanadani. Uus dokumentaal "Eesti on vaataja silmades: pagulasena Saksamaal"...

President Alar Karis rõhutas 22. septembril New Yorgis Eesti Majas 1944. aasta suurpõgenemise mälestusüritusel vastupanuvaimu olulisust, mida Eesti rahvas säilitas okupatsioonide kestel. „Ränkraskete kaotuste kiuste Teises maailmasõjas ei suutnud okupatsioonivõimud murda meie vastupanu vaimu," sõnas riigipea. President meenutas Otto Tiefi valitsuse tegevust 80 aastat tagasi, öeldes: „See, vastupanuvaimu tugevus võõrale võimule, aitaski meil taastada oma...

Leitnant Julius Kuperjanov, Vabadussõja legendaarne kangelane, läks 1918. aastal Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja valis seal vabatahtlike seast kakskümmend koolipoissi, kes oleksid sõjas alati tema lähedal. Üks neist, Karl Kolberg (1936. aastast Kolbre) osales 1919. aasta jaanuari viimastel päevadel ka Paju lahingus, kus Kuperjanov langes. Pärast Vabadussõda lõpetas Kolbre gümnaasiumi ja sõjakooli ning temast sai...

President Alar Karis rõhutas 25. septembril New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogus rahuteemalisel avatud debatil, et Julgeolekunõukogu on rahu tagajana abivajajaid alt vedanud. Eesti riigipea kutsus ÜRO liikmeskonda nõudma reformi ja muutusi, mis aitaks ÜRO-l inimkonda kaitsta, mitte saata seda hukatusse. „Aastakümneid oleme usaldanud ÜRO-le maailma kaitsmise ülesande, kuid praegune Julgeolekunõukogu ei suuda kaitsta neid, kes abi...

Lennufirma SAS lõpetab koostöö Eesti riikliku lennufirma Nordic Aviation Group'i Xfly kaubamärki kasutava tütarfirma Regional Jetiga, mis teenindas SAS-i jaoks Rootsi siseliine. Lisaks võivad SAS-i lennud Tallinna ja Stockholmi vahel väheneda päevas kuuelt lennult kahele. "25. septembril 2024 teavitas SAS ametlikult Regional Jet OÜ-d kavatsusest lõpetada märgrendi teeninduslepingud (Wet Lease Agreements), mille alusel Regional Jet...

Lahkuda või jääda? Viimane sõna. Viimane puudutus. Igavesti mällu sööbiv hetk. Igatsus, teadmatus ja valu. Lootus. Üle saatusejooni vormiva tormise mere, ainsaks valguseks meid ühendav vabaduse helk. 21. septembril avati Pärnu jõe kaldal pidulikult mälestusmärk 1944. aastal kodumaalt põgenema sunnitud eestlastele. Mälestusmärgi autor Elo Liiv kõneles oma poeetilise töö kohta: “Tänu toimkonnale, et mind kaasati....