Taas on käes pühad. Saab aja maha võtta ja mõelda möödunud aastale, et hinnata eesmärkide ja soovide täitumisi ning keskenduda sellele, mida tulevikus saaks paremini teha.
Räägitakse, et ühel rahvakoosolekul USAs pärast Eesti Vabariigi taasvabanemist olevat küsitud, mida meeleavaldustel plakatitele panna, vanasti oli tavaline parool „Freedom for Estonia”. Vastus: „More Freedom for Estonia.” Heatahtlik mõte, aga kaotanud oma kõikehaarava ühise eesmärgi.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu foorumitel oleme tihti keskendunud teemadele nagu: Mis eestlasi võõrsil nüüd ühendab, elades globaliseeruvas maailmas, kus kultuuride sulandumine ning riigipiiride ja rahvuste omapära ähmanemine ei määra kellegi kodumaad? Kas kahanev eesti diasporaa on nii vitaalne, et areneda eestlastena? On eesti rahvuskultuur ja keel nii elujõuline, et suudab vastu panna suurtele muutustele? Kas peamegi sellele vastu panema? Kas eestlased kodumaal ja võõrsil on kaks erinevat rahvust? On olnud raske leida rahuldavaid vastuseid nendele küsimustele, mis annavad ka sihte, mis suunas ühiselt tegutseda.
Just lõpule jõudval aastal tehti konkreetseid samme luua ülemaailmne Eesti kultuuriteaduse-haridusportaal, idee, millele juba 2007. a. Tartu humanitaarteadlased alguse andsid. Sellega on ühinenud mitmeid eesti ühiskonna aktiviste välismaal. USAs elav kirjandusteadlane Sirje Kiin ja Tartu Ülikooli õppejõud Maarja Lõhmus ning teised portaali arendajad on veendunud, et kogu Eesti-teave on netis liiga killustatud ja andmebaasid ühildmata.
Portaali ülesehitamisele oma panuse andjad teavad, et Välis-Eesti kui nähtus, tema raison-d’être on kodumaa eestlaste jaoks defineerimata ja tähendus avamata. Puudub ühine inforuum. Selle intensiivne üleshitamine loodetavasti aitab tugevdada Kodu- ja Välis-Eesti vahelist silda. ÜEKNilt inforuumi tegijatele sügav kummardus.
Soovin kõigile hoogsamat ja paremat uut,
Laas Leivat,
ÜEKN esimees
