Tõnu Kõrvits
Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid helilooja Tõnu Kõrvitsa aasta muusikuks kauni ja vaimseid väärtusi hoidva muusika eest.
Aasta muusiku tiitel antakse Tõnu Kõrvitsale üle 11. detsembril Tallinnas Mustpeade majas Tallinna filharmoonia kontserdil “Portree”. Kontserdi salvestavad ETV ja Klassikaraadio, eetris on see 10. jaanuaril.
Muusikateadlane Evi Arujärv on öelnud, et Tõnu Kõrvitsa looming on otsekui uks sellest maailmast teistesse maailmadesse – rahvapärimuse, müüditeadvuse, alateadvuse salailmadesse.
“Tema faktuurimustrid on fantaasiarikkad ja muutlikud, kuid nende südamikuks on meloodiad – vaikne hingekõne.
Sageli on need otsekui loobumust tulvil, vaikse puhanguna lõpmatusse hääbuvad. Mõni neist puhkeb ootamatu värvirikka õiena – et põgusa ilmutusena hajuda. Aga sama oluline on vaikus – hääbumised, katkestused, tühjus.
Mõnikord tundub, et vaikus on Tõnu Kõrvitsa muusikas isegi tähtsam kui muusikaline materjal. Sest see vaikus on täidetud – ta peidab saladust.”
Tõnu Kõrvits (1969) õppis Eesti muusika- ja teatriakadeemias Raimo Kangro ja professor Jaan Räätsa juhendamisel ning täiendas end meistrikursustel välismaal. 1990ndatest aastatest peale on Tõnu Kõrvits üks juhtivaid Eesti heliloojaid, kelle teosed kõlavad Eesti tähtsaimate muusikakollektiivide repertuaaris.
Tõnu Kõrvitsa loomingut iseloomustab romantiline, lüüriline ja värvirohke helikeel. Olulisel kohal on tema teostes fantaasiarikkad looduskujundid ja Eesti rahvamuusika ürgsed kõlad.
Kuulajad armastavad Tõnu Kõrvitsa loomingut. Tema teoseid on suure pühendumisega esitanud nii üldlaulupeo ühendkoor kui ka Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Kõrvitsa muusika kõlab aina rohkem välismaal mainekate kooride ja orkestrite esituses ning tema teoseid on jäädvustatud paljudele heliplaatidele.
Tõnu Kõrvitsa helitöödest on tuntuim Eesti rahvamuusikal rajanev koori- ja orkestriteos “Kreegi vihik”. Tänavu sügisel sai esiettekande Tõnu Kõrvitsa uus suurteos “Lageda laulud”.
