1996. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks nimetatud ja 1997. a. Riigivapi III klassi teenetemärgiga autasustatud ning VESi lugejaskonnale hästituntud dr. Vello Helk tähistas 23. septembril oma 90. juubelit.
Vello Helk sündis Varstu vallas Võrumaal. Lõpetas gümnaasiumi ja sattus II maailmasõja keerdkäikudes soomepoisina 1945. a. Taani. Ta õppis Århusi ülikoolis, saavutades dr. phil. kraadi 1956. aastal. 1959. aastast kuni pensionileminekuni töötas Vello Helk Taani Riigiarhiivis, viimati riigiarhivaari kohusetäitjana. Juubilar on mitme Taani ajaloolaste ühingu liige ja teda on ülendatud Danneborgi rüütliristi kavaleriks. 2008. a. annetas ta oma raamatukollektsiooni Tartu Ülikoolile.
Vello Helk on avaldanud mitmeid teoseid, uurimusi ja artikleid Eesti ja Taani ajaloo alalt nagu: “Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625”, “Estlands historie”, jt. Tema 75. aastapäeva puhul anti Taanis välja “Festschrift für Vello Helk zum 75 Verwaltungs-Kirchen- und Bildungsgeschichte des Ostsee raumes”. Mõningaid tema Eesti ajaloolisi artikleid on ära toonud Rootsis ilmunud ajakiri “Tulimuld” ning Vello Helgi kirjutisi on avaldanud ka Eestis ilmuvad “Looming” ja “Akadeemia” jt. V. Helgi peamised uurimused on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk-ja vara-uusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal, samuti ka Eesti ja Taani omavahelised suhted 16.-17. sajandil ning Vabadussõja ajal. 1993. a. ilmus Helgilt taanikeelne Eesti ajaloo lühikäsitlus, mis osutus Taanis äärmiselt populaarseks ja millest on ilmunud juba teine trükk.
Peale taasiseseisvumist on Vello Helk, olles väljaspool sündmuste keerist, näinud olukordi sageli perspektiivikamast vaatevinklist ja oma terava silma ja analüüsivõimetega tabavalt esile tõstnud nii ajaloolisi kui poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi olukordi tänapäeva Eestis. Ta on lahanud faktide põhjal ikka veel tarvitatavaid endiste okupantide terminoloogiat, sõnavalikuid, ellusuhtumisi ja üldiseid olukordi Eestis ilma ideoloogiatesse laskumata.
Kuid vaatamata 20-le vabadusaastale näib Eesti ajakirjandusel siiski leiduvat veel raskusi sõnavabaduse põhimõtte tegelikkusega. Tundub, et ikka veel kardetakse võimul püsivate “endiste” ja uute võimuhaarajate reaktsioone vohavas meelevaldsetes intriigides ja korruptsioonis. Tõe rääkimist mõningate teenekate tegelaste tegevusest nimetatakse sõimuks ja lähiajalugu on kehtiva poliitlise korrektsuse lõas, mis teatud määral asendab endist tsensuuri. Uuema-aegsete ajaloolaste kirjutised hõlmavad kas sõnastuste “korrektseid” ümberkirjutamisi või vähemalt kompromissi. Sellise tagapõhja tõttu on Vello Helkil olnud ka raskusi oma seisukohtade avaldamisega kodumaa ajakirjanduses ja tema kirjutised on ilmunud peamiselt väliseestlaste ajalehtedes, ajakirjas Rahvuslik Kontakt, jne., kus ta püüab välja tuua “unustatud” ajaloolisi fakte ja selgitada käesoleva ajastu reaalsust mõistukõnede terminoloogia rägastikes.
Oleme tänulikud kõigi nende aastate eest, mil Vello Helk on saanud valgustada meie lehelugejaid paljudest olukordadest oma tugeva teadmebaasi ja terava pilgu läbi. Vello Helk’i lahkumine Eesti areenilt on korvamatu.
Südamlikud soovid erudeeritud ajaloolasele ja endisele kaastöölisele uuel aastakümnel!
The Nordic Press, Inc. Juhatus, toimetus ja talitus.
VESi lugejad
