Vanarahva tarkuse järgi algas novembris hingedekuu, mida tähistatakse 2. novembril hingedepäevaga. Akendele pannakse küünlad ja oodatakse lahkunud hingi koju.
Vaskna turismitalu kodulehelt lugesin, et „Vanasti kestis hingedepäev lihtsalt terve kuu, kui hinged tulid kodu käima. Pimedal ajal küünalde põletamine on väga rahustav ja mõnus tegevus. Maarahva suhe surnutesse võib esmapilgul tunduda kummastav. Kuid kui järele mõelda, leiab selles paljugi tuttavlikku. Kui inimene sureb ja lahkub siitilmast, ei lahku ta ometi oma perekonnast, hõimust ja rahvast. Oma mõtetes ja tegudeski oleme alatihti nendega, kes läinud Toonela maile. Me oleme esivanematega üks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab.“
Kareda valla lehest (Kareda Valla Infoleht nr 7, oktoober 2011) aga lugesin, et „Hingede aeg kestab nädalast kuue nädalani, sügiskuu algusest jõuludeni. Sagedamini on arvatud, et hingedeaeg algab nädal peale kasupäeva ja lõpeb nädal enne mardipäeva (6. X–3. XI). Kuna pärimus kõneleb väga erinevatest kuupäevadest, on võimalik, et varem oli hingedeaeg seotud kuukalendriga. Kindel on aga see, et hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui hingedeajal on tuuline, on hinged rahulolematud.”
Maailm on muutunud, viimane asi, mida praegu leida võib, on rahu ja vaikus. Rahu on täna aga tähtsam kui kunagi varem. Pariisis toimunud tapatöö ööl vastu laupäeva nagu kutsuks esile kättemaksuhimu. Miljonid pagulased voolavad praegu Euroopasse, mis omamoodi läidab viha ja hirmuleeke. Enne kui me vastame nagu Pavlovi koerad, peaksime heitma pilgu ajalukku, et teha asjakohaseid ja tasakaalustatud otsuseid.
Kui tihti on ajalugu meile õpetanud, et mitte kõik ei ole nii, nagu see paistab. USA sõjatööstus tegi kõik, et Ameerika rahvas toetaks sõja alustamist Kagu-Aasias pärast Tonkingi lahe intsidenti. Täna näeme tolleaegsetest dokumentidest, et seda pole tegelikult juhtunudki! Põhjavietnamlased ei tulistanud kunagi seda Ameerika laeva, tegemist oli fabritseeringuga, et rahvas üles ässitada millekski, mille vastu nad tegelikult olid. Pärast Teist maailmasõda ja Korea sõda ei olnud ameeriklased sugugi huvitatud sisenemisest järjekordsesse sõtta.
Faktid kinnitavad täna ka seda, et Kissinger ja Nixon hoidsid Vietnami sõda käigus aastaid ka pärast seda, kui neil oli võimalus kirjutada alla rahuleping. Põhjused olid poliitilised, et valimistel hääli saada. Selleks pidi 50 000 ameeriklast andma oma elu, uskudes, et nad kaitsesid meid hirmsate vietnamlaste eest. Täna käime neil vietnamlastel turistidena külas ja võtame ka oma lapsed kaasa. Rohkemgi veel, anname neile tööd, haarates nii mõnedki töökohad ära ameeriklaste käest.
Putin alustas Tšetšeenia sõda, sest mitte miski muu ei ühenda rahvast oma juhi taha rohkem kui sõda! Pärast Berliini müüri langemist müüsid Ida-Saksamaa kindralid palju sõjalist varustust, relvi jms neile, kes rohkem pakkusid. Putini sõda andis neile suurepärase võimaluse näidata, et tegemist ei olnud nende isikliku varanduse suurendamisega, lisaks said nad hoobelda, et nad võitlevad tüütute natsionalistide vastu. Kindralid olid Putinile tänulikud, aga mida see kõik maksis inimestele!
Dwight D. Eisenhower on öelnud: „Kui tahad täielikku kaitset, siis mine vanglasse. Seal sind toidetakse, pannakse riidesse, antakse arstimeid jne. Ainuke asi, mida sa siis ei saa, on … vabadus.“
Viido Polikarpus
