See juuninädal on tavaline – ometi vaatame Ameerika ja Eesti kultuuris, mis on uut sündinud ja millest on ühiskond ilma jäänud.
Kas olete märganud, kuidas ka kõik poliitiliselt tuline ja aktiivne ‘maandub’ ning teiseneb ühel hetkel kultuuriks?
Mõelgem, mida viimaste nädalate poliitilised sündmused Ameerikas on õpetanud Ameerika kultuurile?
Mõelgem, mis on viimaste nädalate poliitsündmustest see, mis jääb kultuuri märgiks pikkadeks aastakümneteks?
Mõelgem, kas see märk, mis on praegu ‘poliitmärk’, on sama tähendusega, mis on hiljem kultuurimärk?
Kui kaua püsib ühe ‘poliitmärgi’ tähendus ja millal ning kuidas muutub see kultuurimärgiks?
Poliitmärgi ümbermuutumine kultuuriks võtab ilmselt mõned aastad aega ning on üldiselt märkamatu protsess, sest ‘igapäev’ on üliväikeste sammudega muutumise protsess ‘poliitikast’ ‘kultuuriks’.
Aga paari aasta pärast on see ‘poliitika’ asendunud ‘kultuuriga’ ja oh imet – see, tähendus, mis oli paar aastat varem ning mille pärastki võideldi, võib olla täielikult kadunud, võib olla tähenduselt muutunud omaenese vastandiks.
Selliseid märkamatuid märkide muutumisprotsessi näiteid poliitikast kultuuriks on igal sammul. Poliitikas osalenud aga teevad protsessist oma kokkuvõtted – kas olud ja mõtteviisid liiguvad õiges suunas või mitte? Mis muutus?
Poliitilise protsessi kultuuriliseks protsessiks ülemineku kohta on praegune aeg ülirikka materjali aeg, mõtteressursi kuhjumise aeg.
Näeme ka, et üle Ameerika erinevates osariikides on olukorrad ja lahendused vägagi erinevad – kaosest korrani. Ülimalt tähenduslik on mõelda ja uurida, mis mida põhjustab, mis on erinevuste põhjused ja tagajärjed.
Selles mõttetihedas ajas on tekkinud üldisem küsimus, mis on Ameerika kultuur ja mis on kultuur üldiselt?
Ameerika kultuurilise mitmekesisuse tõttu võib esimesel hetkel väita, et üldist Ameerika kultuuri ei ole olemas. Tuleb nõustuda.
AGA kui vaadata Ameerika kultuuri laiemas kontekstis, kui VÕRRELDA, siis hakkame saama kõnelda ka Ameerika kultuurist, vaadeldes Ameerika elulaadile ja –stiilile tüüpilist, vaadeldes mõtteviiside ja otsustusvalikute eripära.
Teeme seda – kirjutage Vaba Eesti Sõnale lugusid, millisena näete teie Ameerika kultuuri?
Mis on Ameerika kultuuri eripärad?
Kuidas on muutunud poliitika aja jooksul kultuuriks?
Eesti kultuurikärg
Nii nagu Ameerika kultuuriga, on küsimus ka Eesti kultuuris, kui tahame, et kultuurikeskne elulaad oleks elujõuline ning saadaks toetavalt hällist hauani.
Eesti kultuuril on oma elumuster ning tajumine, mis konstitueerib ja saadab selles kasvanud inimesi.
Praegu mõtleme selles suunas, kuidas teha Eesti elumuster ja kultuur kui maailmakultuuride üks kärg laiemalt levivaks üle maailma kui Eesti kultuurikärg. Nagu ütles Jakob Hurt 1888, et Eesti kultuur on suur oma rikkuselt – seda kultuuririkkust peaks Eesti kultuurikärg kandma, vahendama ja edasi täituma uute vaimsete rikkuste ning varandustega.
Sel nädala arutasime ka, et Eesti kultuurikärg peaks koondama üleilmse Eesti mälu, liitma taas kokku eestluse kogemused ka läbi lõppenud sajandi, liitma eestluse eluviisi erinevad kogemused eri maades.
Millist suurt rikkust on üleval hoidnud, kandnud ja arendanud paguluseesti Ameerikas, see tuleb Eesti kultuuriväljale tagasi sisse kirjutada. Eesti suured kunstnikud, kultuurivedajad ja ühiskonnategelased Ameerikas tuleb Eesti kultuuriväljale tagasi kirjutada.
Vaadakem ka seda üleilmse eestluse suurt infoväravat ja kultuurikärge selle pilguga, et vaja oleks Ameerika Eesti väljale uuesti sisse kirjutada.
Ameerika ja Eesti kultuuride võrdlus kultuuridena – mõtteviisidena on järgmine kuum teema!
Mõelgem ja kirjutagem oma enda elust lugusid, kus kultuuriline eripära – Eesti ja Ameerika kultuurilised erinevused on ilmnenud eriti värvikal kujul.
Ehk jõuame läbi Ameerika ja Eesti võrdluste ka inimkonna suurte küsimusteni, isegi vastusteni.
Näiteks, millest see ikkagi johtub, et inimkond elab infoajastul kommunikatsiooni rohkuses, kuid ei suhtle?
Maarja Pärl – Lõhmus
